Eesti Konjunktuuriinstituut avaldas 2023. aasta lõpus koostatud uuringu vahearuande, milles vaadeldakse toidukaupade hinna jaotust tarneahelas ja nende muutust aastatel 2022-2024. Kõige rohkem on toidukaupade hindades kasvanud kaubanduse osa ning langenud tooraine pakkujate osakaal.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i poolt läbi viidud uuringu esimene osa perioodil 2022 I kvartal kuni 2023 III kvartal näitab üldistatult, et enamus Eesti põllumajandussaaduste turgu iseloomustavate toidukaupade hindadest 2023. aasta esimeses pooles kasvasid ning kolmandas kvartalis pigem stabiliseerusid, kui langesid. 2023. aasta keskel, kui sisendhinnad hakkasid langema, tekkis tarbijatel ootus hinnalangusele, kuid sellele ei reageeritud. Kui tootjate ja tööstuste osa toiduainete koguhinnas vähenes, siis kaubanduse osakaal suurenes.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse valdkonna asekantsler Madis Pärtel ütles: „Viimase aasta kriiside valguses on toidu tootmine ning selle julgeolek meie kõigi ühine prioriteet, mille tõttu on senisest veelgi olulisem usaldus ja koostöö toidutarneahelas toimivates ärisuhetes. Usalduse ja koostöö üheks aluseks on läbipaistvus. Uuringu eesmärgiks on suurendada tarneahela läbipaistvust ja jälgida hinna jagunemist tootja, töötleja ja kaubanduse vahel.“ Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp sõnas, et uuring annab ülevaate toidukaupade viimase kahe aasta hinnamuutustest ning annab tarbijale võimaluse paremini mõista, millest koosnevad toiduainete lõpphinnad. „Aina rohkem on meil vaja, et majandusest räägitaks lihtsalt ning arusaadavalt, sest kuigi maksud, riigieelarve ning ka majandus tervikuna on esiplaanil, jääb puudu lihtsasti mõistetavatest andmetest ja sellest, kuidas need mõjutavad meie inimeste igapäevast toimetulekut või ka toidukorvi,“ ütles ta.
Uuringu tulemustest selgub, et näiteks kilepiima hind langes tarbijale esimest korda alates 2022. aastast 2023. aasta kolmandas kvartalis, kui liiter maksis 0,83 eurot. II kvartalis oli kilepiima hinnaks 0,88 eurot ning I kvartalis 0,86 eurot. Kõige enam on vähenenud piimatootjate osa selles, sest alates 2022. aasta IV kvartalist on toorpiima hind langenud üle 20% 0,39 eurolt 0,31 euroni. Samal perioodil kasvas aga kaubanduse osa kilepiima hinnas üheksa korda, olles tipphetkel 2023. aasta II kvartalis 11 korda kõrgem (0,11 eurot) kui näiteks 2022. aasta III kvartalis (0,01 eurot).
„Viimase aastaga on piimatootjate osa kilepiima lõpphinnast kahanenud tipphetkega võrreldes ligi 16%. Samal ajal on aga kaubanduse osa kasvanud 10,3% ja tööstuse osa 4,7%,“ lisas Raudsepp, kuid tõi ka välja, et näiteks 1l purepakendi puhul hinnalangust tarbija jaoks põhimõtteliselt toimunud ei ole. „Kuid taaskord on kõige rohkem kaotanud piimatootjad ning tõusnud on kaubanduse osakaal. Ainuke suurem erisus piimatoodete puhul on juust Edam, kus kaubanduse osakaal on olnud pikema perioodi jooksul sama ning isegi langenud, kuid samas on tõusnud tööstuse osakaal.“ Teraviljatoodetest on näiteks nisujahu puhul tooraine pakkuja osakaal hinnast langenud ca 2 korda. Kui 2022. aasta II kvartalis sai teraviljakasvataja 49,8% jaehinnast endale, siis 2023. aasta II kvartalis oli see number vaid 22,6%, kuid hinnalangust tarbijale selles ajavahemikus ei toimunud. 2023. aasta III kvartali seisuga saab nisukasvataja 23,6%, tööstus ning kaubandus kokku 59,7% jaehinnast, ülejäänu läheb maksudeks. Üks kilo nisujahu maksis 2023. aasta kolmandas kvartalis 1,29 eurot.
Raudsepa sõnul toimus küll 2023. aasta kolmandas kvartalis eestlaste lemmiktoidu, kartuli, hinnatõus (2023 II kvartalis 0,68 eurot kilo, III kvartalis 0,84 eurot kilo), kuid jaehinna jagunemine on võrreldav eelnevate perioodidega, kus tootja saab 44-51% ning kaupmees 32-39% jaehinnast. „Mõnevõrra üllatav on aga näiteks porgandi hinnatõus (2023. aasta I kvartalis 0,57 eurot kilo, III kvartalis 0,93 eurot kilo), sest kui tootjate hinnatõusud järgivad igal aastal sarnast mustrit, siis juba möödunud aasta keskel tõusis oluliselt kaubanduse osa nende hinnas, tõustes 0,13 euro pealt kilost 0,39 euroni,“ ütles ta.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eesmärgiks on aidata kaasa Eesti majanduse arengule. EKI kogub, töötleb ja analüüsib majandusinformatsiooni nii, et selle põhjal saaks teha kvaliteetseid makro- ja mikromajanduslikke otsuseid.
Lisainfo:
Peeter Raudsepp
Peeter.Raudsepp@ki.ee
+372 506 0415
