Konjunktuur nr 4/231 (2024)

Konjunktuur nr 4/231 slaidid: Konjunktuur_nr_4_(231)_2024_detsember_slaidid.pdf

Konjunktuur nr 3/230 (2024)

Konjunktuur nr 3/230 (2024) slaidid: Konjunktuur_nr_3_(230)_2024_september_slaidid.pdf

Konjunktuur nr 2/229 (2024)

Konjunktuur nr 2/229 (2024) slaidid: Konjunktuur_nr_2_(229)_ 2024_juuni_slaidid.pdf

Eesti langes rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis teist aastat järjest

18. juunil avaldas Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemused. Eesti asetus riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamisel IMD edetabelis 67 riigi võrdluses 2024. aastal 33. kohale. Võrreldes 2023. aastaga langes Eesti positsioon 7 koha võrra. Euroopa Liidu riikide arvestuses langes Eesti 2 koha võrra.

„Tegu on teise järjestikuse aastaga, kus konkurentsivõime edetabelis langeme. Kui eelnevalt oli võimalik väita, et languse on põhjustanud Ukraina sõjaga seonduv, siis nüüd on seda oluliselt keerulisem teha, sest näiteks Läti on edetabelis tõusnud 6 kohta ning Leedu 2 kohta ning ka neid mõjutab Ukrainas toimuv“, sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tulemusi tutvustades ning lisas, et ainuke samaks jäänud näitaja edetabelis on majanduse seisund, olles teist aastat samal tasemel.

Eesti konkurentsipositsioon aastate lõikes

2021 2022 2023 2024

Koht üldjärjestuses

26 22 26 33

Koht EL arvestuses

11 10 11 13

Majanduse seisund

29 33 54 54

Valitsuse tõhusus

18 15 15 20

Äritegevuse efektiivsus

31 22 25 31

Infrastruktuur

30 27 29 32

Võrreldes eelmise aastaga lisandus TOP 10-sse Norra ja välja langes USA. Loetelust nähtub, et TOP 10-sse kuuluvad enamikus väikesed riigid. Esikümnest kuus on Euroopa riigid.

2024. aastal on kõige konkurentsivõimelisemad TOP 10 riigid:

  1. Singapur (eelmisel aastal 4. koht)                                              6.  Rootsi (8. koht)
  2. Šveits (3. koht)                                                                        7.  AÜE (10. koht)
  3. Taani (1. koht)                                                                         8.  Taiwan (6. koht)
  4. Iirimaa (2. koht)                                                                      9.  Holland (5. koht)
  5. Hongkong (7. koht)                                                                10.  Norra (14. koht)

Kui vaadata riikide konkurentsivõime muutumist viimasel aastal, siis suurim tõusja edetabelis on Korea (+8 kohta) ja suurim kukkuja Tšehhi (-11 kohta).

Eesti olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi edetabelis 6. kohal, Soome 15. kohal, Saksamaa 24. kohal, Leedu 30. kohal ja Läti 45. kohal.

 

EL liikmesriikide kohad IMD riikide konkurentsivõime edetabelis 2024. aastal:

Koht EL arvestuses Riik Koht üldedetabelis Koht EL arvestuses Riik Koht üldedetabelis
1 Taani 3 14 Portugal 36
2 Iirimaa 4 15 Hispaania 40
3 Rootsi 6 16 Poola 41
4 Holland 9 17 Itaalia 42
5 Soome 15 18 Küpros 43
6 Belgia 18 19 Läti 45
7 Luksemburg 23 20 Sloveenia 46
8 Saksamaa 24 21 Kreeka 47
9 Austria 26 22 Rumeenia 50
10 Tšehhi 29 23 Horvaatia 51
11 Leedu 30 24 Ungari 54
12 Prantsusmaa 31 25 Bulgaaria 58
13 Eesti 33

Konkurentsivõime edetabelis Euroopa Liidu riike võrreldes on Eesti tänavu 13. kohal, langedes kahe koha võrra võrdluses eelmise aastaga.

IMD viib riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamist läbi 1984. aastast. 2023. aastal osales edetabelis 67 riiki ehk kolm riiki enam kui aasta varem (lisandusid Puerto Rico, Nigeeria ja Ghana). Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamine tugines 2023. aasta statistilistele andmetele ja 2024. aasta alguses läbi viidud ettevõtte juhtide küsitluse tulemustele. Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD partneriinstituut alates 2002. aastast.

Lisatud on IMD riikide 2024. aasta rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel, kust on leitavad 67 riigi kohad üldedetabelis ning neljas alamedetabelis. IMDtabel2024.xls

Lisainfo:
Peeter Raudsepp
Peeter.Raudsepp@ki.ee
+372 5060415

Konjunktuur nr 1/228 (2024)

Konjunktuur nr 1/228 (2024) slaidid: Konjunktuur nr_1 (228) 2024 marts slaidid.pdf

Eesti Konjunktuuriinstituudi uus asukoht

Eesti Konjunktuuriinstituudi uus asukoht on:
Tartu mnt 10 (A-korpus, IV korrus), 19080 Tallinn

Lahkus Eesti Konjunktuuriinstituudi kauaaegne juhtivteadur Leev Kuum

Anname teada, et 27. veebruaril 2024 lahkus meie hulgast oma 93. eluaastal Eesti Konjunktuuriinstituudis pikka aega juhtivteadurina töötanud majandusteadlane Leev Kuum.

Leev Kuum asus konjunktuuriinstituuti tööle 1966. aastal, kui instituut kandis veel Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti Filiaali nime. 1990. aastal sai instituut oma praeguse nime Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI), mille kujunemisel üheks juhtivaks Eesti majandust jälgivaks ja analüüsivaks organisatsiooniks oli Leev Kuumal kandev roll. Instituudis tegeles ta põhiliselt makromajanduse arengu, tarbimise ja turgude ning Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime uurimise ja prognoosimisega. Tema on ka see, kelle põhimõtete alusel koostab EKI siiani oma igakuiseid majandusbaromeetreid.

Leev Kuuma ametite hulka mahub Eesti Konjunktuuriinstituudi kõrval veel vaid juhataja post Tallinna Tööstuskaubastu plaanioskonnas (1953-1964) ja Eesti valitsuse kaubandusnõuniku amet (1989-1990). 1963-1966 õppis ta aspirantuuris Moskva Plehhanovi nimelises Rahvamajanduse Instituudis, kus ta kaitses 1967. aastal ka doktorikraadi. Eelnevalt õppis ta Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas kaubanduse erialal, mille ta lõpetas1953. aastal cum laude.

Oma põhitöö kõrvalt Konjunktuuriinstituudis on Leev Kuum olnud tegev ka õppejõuna erinevates kõrgkoolides. Aastatel 1967-1975 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna lepinguline õppejõud ja 1975-1979 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna riigieksamikomisjoni esimees. Aastatel 1980 – 1990 tegutses Leev Kuum Eesti Majandusjuhtide Instituudis mittekoosseisuline õppejõuna marketingi ja turu-uurimise alal. Sellesse perioodi jääb ka Leev Kuuma osalemine Isemajandava Eesti (IME) programmi koostamises rahvaettevõtete moodustamise valdkonnas.

Leev Kuuma on autasustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2020) ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja III klassi aumärgiga (2003).

Vaibumatu ja ergas huvi Eesti majanduse vastu saatis Leev Kuuma kogu tema elu, millest leiab ka põhjuse, miks ta suurema osa sellest pühendas tööle Eesti Konjunktuuriinstituudis, kust ta lahkus alles kõrges eas aasta tagasi. Vestlused temaga Eesti majanduse teemal on olnud tema kolleegidele alati inspireerivad ja tema näpunäited teedjuhatavad. Tema kolleegidena tunneme temast sügavat puudust ja jääme teda mäletama.

Meie sügav kaastunne perekonnale ja kõigile lähedastele!
Eesti Konjunktuuriinstituut