EKI väljaanne „Konjunktuur nr 3(210) annab ülevaate Eesti majanduse hetkeolukorrast septembris ja arenguväljavaadetest eelseisval 6 kuul. Ülevaade Eesti majandusest tugineb EKI ekspertide-analüütikute paneeli hinnangutele (mis on tehtud Müncheni IFO instituudi poolt väljatöötatud metoodika alusel) ja ligi 1000 ettevõtte tippjuhi ning 800 tarbija küsitlusele. Võrdluseks on toodud andmeid ka paljude teiste riikide ning samuti EL 28 ning Euroala kohta.

„Konjunktuurist“ nähtub, et maailmamajanduse olukord on halvenemas. Majanduskliimaindikaator langes aprilli -2,4 punktilt juulis -10,1 punktile ehk 7,7 punkti (skaalal -100  kuni +100). Seejuures maailmamajanduse hetkeolukorda hinnati juulis -5,4 punktiga ja 6 kuu väljavaateid -14,7 punktiga.

EKI majandusanalüütikute paneeli septembrikuu hinnangutes nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord püsib veel hea ning seda iseloomustav näitaja on 80 punkti. Kuid Eesti majandusolukorra 6 kuu väljavaated on pessimistlikud (-67p) ja  majanduskliimaindeks langes -6,8 punktile. Põhjuseks on (nagu mujalgi maailmas) protektsionismiga seotud ohud, mis pole kadunud, vaid pigem muutunud veelgi aktuaalsemaks. Alahinnata ei tohi ka Suurbritannia võimalikku EL-st lahkumise negatiivset mõju.

„Konjunktuuri“ II peatükis antakse ülevaade ettevõtete majandustegevust iseloomustavast äribaromeetrite näitajatest. Ka äribaromeetrid näitavad, et eelolevatel kuudel  konjunktuur võib halveneda. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks (sesoonselt tasandatud) langes ja näitab nüüd 97,3 punkti, mis on viimase 4 aasta madalaim näitaja.

„Konjunktuuris“ on palju muudki huvitavat, näiteks Eesti majandusarengu 2019. a sügisprognoos, Eesti hinnapositsioon Euroopa Liidus jne. Head lugemist.

Konjunktuur_nr_3_210_slaidid

Eesti Konjunktuuriinstituut

Maailma Majandusforum (World Economic Forum) avaldas täna riikide rahvusvahelise konkurentsivõime 2019. a edetabeli (The Global Competitiveness Report 2019). Sellest nähtub, et Eesti on tänavu 141 riigi võrdluses 31. kohal ehk eelmise aastaga võrreldes tõusnud 1 koha võrra. Olgu märgitud, et mais avaldas oma konkurentsivõime edetabeli ka Lausanne Juhtimise Arendamise Instituut (IMD), kus Eesti on 35. kohal.

Alljärgnevalt jooniselt on näha, et pärast majanduskriisist põhjustatud langust on Eesti konkurentsivõime püsinud suhteliselt stabiilne.

WEFi riikide konkurentsivõime hindamise metoodika tugineb 12 sambal, millede lõikes on koostatud ka alamedetabelid. Raportist nähtub, et sammaste lõikes on Eesti positsioon küllaltki erinev ja tõusuks on ruumi veel küllaga:

Toodust nähtub, et Eesti konkurentsivõime tugevusteks (alamedetabeli koha alusel) on majanduslik stabiilsus, haridus ja oskused, ITK rakendamine ja tööturg. Nõrgad küljed on turumaht, tervishoid ja finantssüsteem. Punkte sai Eesti 12 samba keskmisena 71.

Maailma kõige konkurentsivõimelisemateks riikideks on 2019. a:

Eesti peamiste partnerriikide kohad tänavuses edetabelis (peale Rootsi, kes on 10 hulgas): Soome 11 k (88,2 p), Leedu 39 k (68,4 p), Läti 41 k (67,0 p) ja Vene Föderatsioon 43 k (66,7 p).

Põhjalikum ülevaade WEF’i edetabelist ilmub järgmises „Konjunktuuris“.

Täna avaldas Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise 2019. a tulemused. Sellest nähtub, et Eesti on tänavu riikide edetabelis 35. kohal ja aastaga langenud 4 kohta. Eesti kõrgeim koht IMD edetabelis oli 2006. aastal (19.) ja 30 edukama riigi hulgas oleme olnud (alates 2002. aastast, kui Eesti ühines projektiga) 9 korda.

Lisaks riikide edetabelikohale (reitingule) avaldab IMD riikide konkurentsivõime ka %-na esikohal oleva riigi suhtes. IMD raportist nähtub, et 2019. aastal hinnati Eesti konkurentsivõimet 72,7%-ga Singapuri suhtes, kes tänavu juhib edetabelit. Eelmisel aastal oli Eesti indeks 78,5%, siis esikohal oleva USA suhtes.

IMD 2019. a edetabelist nähtub, et maailma 10 kõige konkurentsivõimelisemat riiki on: Singapur, Hongkong, USA, Šveits, AÜE, Holland, Iirimaa, Taani, Rootsi ja Katar.

Eestile olulistest partnerriikidest on tänavu Rootsi 9. kohal, Soome 15. kohal, Leedu 29. kohal, Läti 40. kohal ja Venemaa 45. kohal.

Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kuulub Eestile tänavu 14. koht, mis on koha võrra madalam kui eelmisel aastal. Alamedetabelites (faktorite lõikes) on Eesti kohad tänavu järgmised:

Majanduse seisund 44. koht
Valitsuse tõhusus 27. koht
Äritegevuse efektiivsus 33. koht
Infrastruktuur 34. koht

Põhjalikum ülevaade Eesti konkurentsivõimest valmib Konjunktuuriinstituudil aasta lõpuks.

Euroopa Komisjoni poolt koordineeritava äri- ja tarbijabaromeetri uuringu kohaselt langes majandususaldusindeks[1] Euroopa Liidu tasandil aprillis 1,5 punkti ja oli 103,7. Veel aasta tagasi oli majandususaldusindeks Euroopa Liidus 111,8. Viiest majandususalduse indeksi koosseisu kuuluvast kindlustunde indikaatorist halvenes vastav näitaja tööstuses -2,3, ehituses -1,2, tarbija kindlustundes – 0,6 ja jaekaubanduses -0,4 punkti ning paranes teeninduses +0,4 punkti.

Majandususaldus vähenes aprillis ka Eestis: vastav indeks oli aprillis 100,9 (2019. a märtsis 101,7, ja 2018. a aprillis 104,4 punkti). Eesti puhul langes kindlustunne viimase kuuga ehituses (-4,9 punkti), tööstuses (-2,6) ja tarbijatel (-2,5 punkti). Paranenud on kindlusunne jaekaubanduses (+4,4) ja teeninduses (+2,3). Aastases võrdluses on toimunud kõige suurem langus tööstuses (-10,1 punkti) ja ehituses (-7,5), samas on märkimisväärselt paranenud jaekaubanduse kindlustunne (+7,1).

Eestile olulistest väliskaubanduspartneritest halvenes olukord võrreldes märtsiga Poolas -3,7, Saksamaal ja Suurbritannias -1,5, Lätis -1 ja Taanis -0,5 punkti, kuid paranes Rootsis +2, Leedus +0,9 ja Soomes + 0,1 punkti. Võrreldes eelmise aasta aprilliga on oluline majandususalduse langus toimunud Soomes (-11,6), Saksamaal (-6,9), Poolas (-6,6) ja Suurbritannias (-5,9). Belgias, Maltal, Slovakkias, Soomes ja Suurbritannias on majandususaldus langenud allapoole nende riikide pikaajalist keskmist.

Konjunktuur nr 1/208 slaidid Konjunktuur nr 1 2019 slaidid.pdf

Euroopa Komisjoni veebruarikuise äri – ja tarbijabaromeetri uuringu järgi majandususaldusindeks[1] Euroopa Liidus veebruaris langes (jaanuari 106,2 punktilt veebruaris 105,3 punktini). Võrreldes 2018. a veebruariga, kui majandususaldusindeks oli 113,7 punkti, on langus oluline ja kestnud nüüd järjest 6 kuud. Viiest majandususalduse indeksi koosseisu kuuluvast kindlustunde indikaatorist halvenes olukord tööstuses 0,9, teeninduses 1,3 ja ehituses 1,1 punkti võrra, kuid paranes 1 punkti võrra kaubanduses ja 0,6 punkti paranes tarbijate kindlustunne. Majandususalduse langus oli laiapõhjaline ning Eestile olulistest väliskaubanduspartneritest halvenes olukord Soomes (indeks veebruaris 101,2 punkti), Taanis (97,2), Leedus (111,2), Saksamaal (108,4) ja Lätis (104,3). Suurbritannia majandususalduse indeks langes Brexiti segaduste taustal alla pikaajalist keskmist (99,2) ja probleeme on ka Taani majandusel (97,2).

Eesti majandususaldusindeks jäi alla nii euroala kui ka Euroopa Liidu näitajaile: see oli nii 2019. a jaanuaris kui ka veebruaris 101,6 punkti, mis on 4,3 punkti halvem kui aasta tagasi.

Võrreldes euroala ja Euroopa Liidu negatiivsete näitajatega ehituses torkab Eesti puhul silma ehituse kindlustunde indikaatori paranemine, kus see kerkis jaanuariga võrreldes 0,9 punkti ja ka teeninduse kindlustunne paranes viimase kuuga 4,1 punkti võrra. Samas langes kindlustunne Eesti tööstuses (3 punkti) ja jaekaubanduses (1,3 punkti).

IMD 2018. aasta maailma konkurentsivõime aastaraamatus (The IMD World Competitiveness Yearbook 2018) asetub Eesti 63 riigi konkurentsinäitajate võrdluses 31. kohale ja jääb sellega vaadeldud riikidest keskmiste hulka. Aastaraamat vaatleb konkurentsivõimet neljas suuremas blokis, milleks on majanduse seisund, valitsuse töö tõhusus, äriefektiivsus ja infrastruktuur. Lähenevate Riigikogu valimiste kontekstis tõuseb esile valitsuse töö tõhususe all vaadeldav sotsiaalne raamistik, kus üheks näitajaks on naiste esindatus parlamendis, kuid ka muud soolist võrdust puudutavad näitajad.

Eesti positsioon sotsiaalse raamistiku osas on IMD konkurentsivõime edetabelis aastaga veidi paranenud ja Eesti on 63 riigi hulgas tõusnud 32. kohalt 30. kohale, kuid pikemas ajaraamistikus on Eesti jäänud 2009. aasta tasemele, kui toimus järsk langus 21. kohalt 33. kohale.

IMD konkurentsivõime edetabeli sotsiaalse raamistiku teema alla kuuluvad järgmised näitajate grupid: õigussüsteemi usaldusväärsus, turvatunne ja omandi puutumatus, tapmiste arv, rahvastiku vananemine, poliitilise ebastabiilsuse risk, sotsiaalne sidusus, Gini koefitsient, tulude jaotus, ettevõtlust soodustav/mittesoodustav seadusraamistik, naiste osalemine parlamendis, naiste osalemine ettevõtete juhtimises, sooline ebavõrdsus ja netopalga suurus soolises võrdluses.

IMD poolt vaadeldud riikidest on soolise võrdõiguslikkuse osas Eesti 31. kohal ja naiste esindatuse osas parlamendis (23,76%-ga) 29. kohal. Naiste esindatuselt parlamendis on esikohal Rootsi (43,55%), järgnevad Belgia (42,3%), Soome (41,5%), Island (41,27 %), Lõuna-Aafrika (41,19%) jt. Parlamentide Liidu (IPU) andmeil on naiste osakaal Riigikogus (seisuga 1.detsembri 2018) siiski veidi suurenenud, moodustades 26,7%. IPU loendis asetub Eesti ligi 200 riigi hulgas naiste arvuga parlamendis 61. kohale. Meie lähiriikidest on Rootsi 46,1%-ga IPu tabelis 7. kohal, Soome 42% 11. kohal ja Norra 41,4%-ga 13. kohal. Esikohal IPU edetabelis on Rwanda (61,3%), kus naistele on kehtestatud valitavate kohtade osas 30%-line kvoot, teisel kohal Kuuba (53,2%) ja kolmandal kohal Mehhiko (53,1%). Naisi ei ole parlamendis 4 maailma riigis (Jeemen, Vanuatu, Papua Uus Guinea, Mikroneesia)  (http://archive.ipu.org/wmn-e/classif.htm).

IMD 2018 konkurentsivõime aastaraamatus jääb Eesti 63 riigi võrdluses keskmiste hulka ka teiste soolise võrdsuse näitajate, kuid ka õiglase kohtusüsteemi, õiguskorra, majandusarengut soodustava seadusandluse ja Gini koefitsiendiga. Paranenud on näitaja, mis mõõdab Eesti seaduste soodustavat mõju naiste ja meeste võrdsetele konkurentsitingimustele majanduses (tõus 40. kohalt 34. kohale), kuid samas on toimunud tagasilangus (27. kohalt 33. kohale) soolises võrdsuses, mis puudutab netotulu suurust. Eesti poliitilise stabiilsuse suhtes on uuringu raames küsitletud ettevõtjad jäänud konservatiivseks, paigutades Eesti 63 riigi võrdluses viimase kolmandiku piirimaile: 2018. aastal oli Eesti selle näitajaga 41. ja 2017. aastal 40. kohal. Võrreldes 27. kohaga 2016. aastal on toimunud suur langus, mis kõneleb ettevõtjate usalduse vähenemisest riigivalitsemisse.

Eesti nõrkuseks on jätkuvalt rahvastiku kiire vananemine, kuigi see näitaja on mõnevõrra paranenud – 2017. aastal 59. koht (2,2 punkti) ja 2018. aastal 51. koht (2,7 punkti). Sellelt näitajalt on Eesti parem Poolast (53. koht), Leedust (54. koht) ja Lätist (59. koht), kuid jääb alla teistele Läänemere riikidele.