„Konjunktuur“ nr 2/213 (2020)

„Konjunktuur“ nr 2/213 (2020) slaidid Konjunktuur nr 2 2020 slaidid.pdf

Majandususaldus Euroopa Liidus on endiselt madal kuid tõusutrendil

Euroopa Komisjoni poolt koordineeritava äri- ja tarbijabaromeetri uuringu kohaselt oli majandususaldusindeks[i] Euroopa Liidu tasandil juunis 74,8 punkti, mis oli 8,1 punkti võrra parem kui mai 66,7 punkti, jäädes siiski oluliselt alla pikaajalisele keskmisele (=100). Viiest majandususalduse indeksi koosseisu kuuluvast kindlustunde indikaatorist paranes vastav näitaja jaekaubanduses 9,9, teeninduses 8,0, tööstuses 5,8, ehituses 5,0 ja tarbija kindlustundes 3,9 punkti.

Meie lähiriikidest paranes indeks kõige rohkem Taanis (12,6 punkti) ja Poolas (10,7 punkti), kuid mõlema majandususaldusindeks jäi lähiriikide võrdluses endiselt kõige madalmaks (Taanis 67,0 ja Poolas 57,6 punkti). Rootsis kerkis indeks 78,3 punktini (tõus 8,7 punkti), Saksamaal 81,9 punktini (tõus 6,6 punkti), Lätis 83,7 punktini (tõus 4,8 punkti), Leedus 89,7 punktini (tõus 3,9 punkti) ja Soomes 76,4 punktini (tõus 3,8 punkti).

Eestis paranes majandususaldus juunis võrreldes maiga 3,0 punkti (juunis 71,6, mais 68,6 punkti). Eesti puhul kasvas kindlustunne võrreldes maiga jaekaubanduses 8,5, tööstuses 7,6, teeninduses 1,2 ja ehituses 0,9 punkti, kuid kahanes tarbija usalduse osas 9,8 punkti. Kõige kõrgem on Eesti majandususaldusindeks olnud 2000. a detsembris (118, 6 punkti) ja kõige madalam 2009. a märtsis (61,9 punkti).


[i] Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30% ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatori kaalutud keskmisena. Eestis viib uuringut läbi Konjunktuuriinstituut.

 

 

Eesti tõusis IMD konkurentsivõime edetabelis

Täna avaldas Lausanne’i Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) 2020. a riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabeli. Sellest selgub, et Eesti on tänavu edetabelis tõusnud 7 kohta ja paikneb nüüd 28. kohal. Eesti möödus sellistest riikidest nagu Jaapan, Prantsusmaa, Tšehhi, Leedu jt. Seejuures tõusis Eesti konkurentsipositsioon laiapõhjaliselt, täpsemalt kõigis faktoripõhistes edetabelites: majanduse seisundi järgi 44-lt kohalt 35-le kohale, valitsuse tõhususe alusel 27-lt kohalt 19. kohale, äritegevuse efektiivsuse poolest 33. kohalt 27. kohale ja infrastruktuuri arengutasemelt 34. kohalt 33. kohale.

Lisaks riikide edetabelikohale (reitingule) avaldab IMD riikide konkurentsivõime ka %-na esikohal oleva riigi suhtes. IMD raportist nähtub, et 2020. aastal hinnati Eesti konkurentsivõimet 76,2%-ga Singapuri suhtes. Eelmisel aastal oli Eesti indeks 72,7%.

Eesti on tänavu EL27 arvestuses 10. kohal ja Ida-Euroopa riikide (12 riiki) arvestuses koguni esikohal. Meie olulisematest partnerriikidest on Rootsi 6. kohal, Soome 14. kohal, Saksamaa 17. kohal, Leedu 31. kohal, Läti 44. kohal, Venemaa 50. kohal.

Edetabelist nähtub, et 2020. a riikide rahvusvahelises edetabelis on 10 kõige edukamat riiki:

  1. Singapur (2019. 1.koht)
  2. Taani (8. koht)
  3. Šveits (4. koht)
  4. Holland (6. koht)
  5. Hongkong (2. koht)
  6. Rootsi (9. koht)
  7. Norra (11. koht)
  8. Kanada (13. koht)
  9. AÜE (5. koht)
  10. USA (3. koht)

Põhjalikum ülevaade IMD 2020. a Konkurentsivõime edetabelist ilmub juulis „ Konjunktuuris nr 2(213).

Majandususaldus Euroopa Liidus mai kuus

Euroopa Komisjoni poolt koordineeritava äri- ja tarbijabaromeetri uuringu kohaselt oli majandususaldusindeks [1] Euroopa Liidu tasandil mais 66,7 punkti (ehk 33,3 punkti alla pikaajalist keskmist) ja tõusis viimase kuuga 2,9 punkti. Kriisi eelselt veebruaris oli indeks 103 ja 2019. a mais 105 punkti. Viiest majandususalduse indeksi koosseisu kuuluvast kindlustunde indikaatorist paranes vastav näitaja tööstuses 5,0, tarbija kindlustundes 2,5 ja jaekaubanduses 0,9 punkti, kuid halvenes teeninduses 4,8 ja ehituses 1,0 punkti.

Kõigi Euroopa Liidu riikide majandususaldusindeks jäi oluliselt alla nende riikide pikaajalist keskmist. Meie lähiriikidest on indeksi langus kõige väiksem Leedus (usaldusindeks mais 85,8 punkti) ja Lätis (78,9 punkti) ning kõige suurem Poolas (46,9 punkti) ja Taanis (54,4 punkti). Kõikide Euroopa riikide võrdluses on indeks madalaim Montenegros (34,0 punkti) ja Põhja-Makedoonias (38,3 punkti). Koroona epideemiast enim räsitud riikides ei ole langus samas nii drastiline: Hispaania majandususaldusindeks oli mais 74,9, Suurbritannial 61,7, Itaalial 63,0, Prantsusmaal 67,6 ja Saksamaal 75,3 punkti.

Majandususaldus Eestis mai kuus võrreldes aprilliga ei muutunud ja jäi oluliselt alla pikaajalist keskmist: vastav indeks oli nii mais kui ka aprillis 68,6 punkti (2019. a mais 99,7). Eesti puhul paranes kindlustunne võrreldes aprilliga natuke tööstuses (+0,5 punkti), tarbijatel (+5,7 punkti) ja jaekaubanduses (+6,8 punkti), kuid vähenes teeninduses (-12,4 punkti) ja ehituses (-2,5 punkti). Aastases võrdluses jäi majandususaldusindeks ja kindlustunde indikaatorid oluliselt alla 2019. a maile: teeninduses on kindlustunne langenud 65,8, ehituses 47,0, jaekaubanduses 46,2, tööstuses 28, 8 ja tarbijatel 10,3 punkti. Teeninduses saavutas ettevõtete kindlustunne (alates 2000. aastast mõõdetuna) seni kõige madalama taseme -54,7 punkti ja on suhteliselt lähedal ajalooliselt madalaimale tasemele ka tööstuses -33,2 punktiga (2009. a märtsis -39,1 punkti).

[1] Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30% ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatori kaalutud keskmisena. Eestis viib uuringut läbi Konjunktuuriinstituut.

 

Tarbijabaromeeter mais

Tarbijate kindlustunne[1] mais on madal.

Perede hinnangul ei ole nende majandusolukord viimase aasta jooksul oluliselt muutunud kuid ootused lähemaks aastaks on negatiivsed.

Suurem osa peredest (69%) hindas mais, et nende majanduslik olukord on veel sama kui oli 12 kuud tagasi, kuid vähenenud on majandusliku olukorra paranemist kinnitavate inimeste osakaal ja selle tõttu  on antud näitaja saldo langenud miinuspoolele.

Kui ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast halvenesid aprillis Covid-19 ja sellega seotud eriolukorra mõjul väga tuntavalt, siis mais olukord mõnevõrra taastus (saldo aprillis -14, mais -4), kuid jäi halvemaks kui viimase 8 aasta näitajad ja pikaajaline keskmine (0). Mai algul lootis pere majandusolukorra paranemist  14%, samaks jäämist 57% ja halvenemist kartis 21% vastanutest.

Hinnang riigi majandusolukorrale halvenes

Mai algul elanike poolt antud hinnang Eesti majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul oli negatiivsem kui kuu tagasi (saldo aprillis -4 ja mais -18). Ka ootused püsivad sügavalt negatiivsed. 54% küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra halvenemist järgneva aasta jooksul, 20% samaks jäämist ja 12 % lootis paranemist (saldo -23, pikaajaline keskmine +4).

Elanike tööturule antud hinnangutes kajastub tööturu olukorra halvenemine ja 76% vastanute arvates kasvab töötus järgneva 12 kuu jooksul (saldo +47, pikaajaline keskmine +13).

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused viimase kuuga jätkasid langust ning on allpool pikaajalist keskmist.

Perede rahanduslik olukord pole viimaste kuudega oluliselt muutunud

Perede rahanduslik olukord püsis mai alguses veel parem pikaajalisest keskmisest ja samal tasemel eelmise aasta maiga (saldo +26, pikaajaline keskmine +14). Säästvate perede osakaal (53%) on sama kui aasta tagasi mais. Mida jõukam on pere, seda enam on võimalusi säästa ja sama trend jätkus ka mai kuus. Samas on just kõige väiksema sissetulekutega perede kvartiili vastanud mais suurendanud säästmist, valmistudes nii võimalikuks majanduskriisiks.

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale, mai  2020, % vastanutest erinevates tulukvartiilides

Pere sissetuleku
grupp

Säästab palju Säästab
natuke
Nii palju kui teenib
ka kulutab
Elatakse varasemate säästude abil Elatakse võlgu

I kvartiil (madalaim)

0 43 54 2 1

II kvartiil

0 43 56 0 1

III kvartiil

1 64 36 0 0

IV kvartiil (kõrgeim)

1 80 19 0 0

Perede säästmiskavatsused järgmise 12 kuu jooksul on viimastel kuudel isegi kasvanud, ilmselt majanduse ebaselge tuleviks sunnib ettevaatusele. Nii plaanis mais järgneva 12 kuu jooksul säästa 54% vastanutest, veebruaris oli selliseid vastanud 48%.

Tarbijate kindlustunne on madal

Tarbijate kindlustunde indikaator[2] oli mais -10. Aprilli suurest ehmatusest on üle saadud (aprillis oli kindlustunne –17), kuid endiselt on kindlustunne halvem pikaajalisest keskmisest (–6).

Tarbijate kindlustunne on tavapäraselt erinevate sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja mais oli kindlustunde indikaator negatiivne kõigis analüüsitavates sotsiaalsetes gruppides ja kindlustunne oli madalam keskealiste ja keskmise sissetulekuga peredes.


[1] Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja püsikaupade ostu prognoosi.

[2] Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Küsitlus viidi läbi 1.–10. maini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

 

Äribaromeetrid aprillis

Äribaromeetrid aprillis Äribaromeetrid_aprillis.pdf

Tarbijabaromeeter

Tarbijate kindlustunne vähenes aprillis väga järsult ja nii suurt kuulist kukkumist pole eelnevatel aastatel esinenud.

Perede hinnang oma majandusolukorrale oli aprilli algul veel hea, kuid ootused järsult halvenesid.

Suurem osa peredest (68%) hindas aprillis, et nende majanduslik olukord on veel sama kui oli 12 kuud tagasi.

Ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast halvenesid viimase kuuga Covid-19 ja sellega seotud eriolukorra mõjul aga väga tuntavalt. Kui märtsi algul prognoosis 24% küsitletu­test, et nende pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 60% vastanute hinnangul jääb samaks ja 12% prognoosis halvenemist (saldo +6), siis aprilli algul lootis paranemist 9%, samaks jäämist 47% ja halvenemist kartis 34% (saldo –14). Nii halvad olid elanike ootused viimati eelmises kriisis 2010. aastal.

Riigi majandusarengu väljavaated halvenesid oluliselt

Aprilli algul elanike poolt antud hinnang Eesti majanduse seisule 12 kuu pärast oli kogu tarbijabaromeetri tegemise aja (alates 1992. aastat) halvim (saldo 2020. a märtsis +3, aprillis –48, pikaajaline keskmine +4). 79% küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra halvenemist järgneva aasta jooksul.

Ka tööturule antud hinnangutes oli aprilliks optimism kadunud ja 66% vastanute arvates kasvab töötus järgneva 12 kuu jooksul tunduvalt (märtsis sellised vastanuid ei olnud).

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused viimase kuuga oluliselt langesid ning on allpool pikaajalist keskmist. Elanike subjektiivsete hinnangute alusel tõusevad hinnad järgneva 12 kuu jooksul 1%.

Perede rahanduslik olukord viimase kuuga veel oluliselt muutunud ei ole

Perede rahanduslik olukord püsis aprilli algul veel parem pikaajalisest keskmisest ja samal tasemel eelmise aasta aprilliga (saldo +24, pikaajaline keskmine +14). Säästa suutvate perede osakaal (50%) on sarnane ots-otsaga kokku tulevate perede osakaaluga (48%).

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale, aprill 2020, % vastanutest erinevates tulukvartiilides

Pere sissetuleku
grupp

Säästab palju Säästab
natuke
Nii palju kui teenib
ka kulutab
Elatakse varasemate säästude abil Elatakse võlgu

I kvartiil (madalaim)

0 26 71 2 1

II kvartiil

0 45 53 1 1

III kvartiil

1 64 36 0 0

IV kvartiil (kõrgeim)

1 75 23 2 0

Tarbijate kindlustunne langes oluliselt

Tarbijate kindlustunde indikaator[1] oli aprillis –17. See on halvem pikaajalisest keskmisest (–6) ja 15%‑punkti halvem märtsi seisust (–2).

Tarbijate kindlustunne on tavapäraselt erinevate sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja märtsis oli kindlustunde indikaator positiivne kahes kõrgemas tulukvartiilis. Aprillis oli kõigi sotsiaalsete gruppide kindlustunne negatiivne ja erinevus sotsiaalsete gruppide tagasihoidlik.

 

 

 


[1] Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja püsikaupade ostu prognoosi. Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Küsitlus viidi läbi 1.–10. aprillini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.