Konjunktuur nr 3/226 (2023) slaidid: Konjunktuur_nr_3_(226)_2023_september_slaidid

Konjunktuur“ nr 2/225 (2023) slaidid: Konjunktuur_nr2_(225)_slaidid.pdf

20. juunil avaldas Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemused. Eesti saavutas riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamisel IMD edetabelis 64 riigi võrdluses 2023. aastal 26. koha. Euroopa Liidu riikide arvestuses langes Eesti ühe koha.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp sõnas tulemusi tutvustades, et hetkel on keeruline öelda midagi positiivset majanduses toimuvast. “Kui jätame kõrvale, et Lätil läheb veelgi halvemini, siis hetkel on meil vaja tõsta fookusesse majandusteemad ja vabaneda arusaamast, et “kõik on hästi”. Meie konkurentsivõime on kasvanud alates 2019. aastast, kuid konkurentsivõime edetabeli tulemused peegeldavad selgelt, et senine edu on lõppemas – majanduse seisundi edetabelis langeme teist aastat järjest: 2021. aastal olime 29. kohal, 2022. aastal 33. kohal, ning sellel aastal juba 54. kohal.“ Raudsepp tõi ka välja, et enamus näitajaid edetabelis on suunaga allapoole.

Raudsepp rõhutas, et top 10 riikide loetelus on pigem väikesed kui suured riigid (välja arvatud USA) ning pooled nendest on Euroopa riigid. „Väikestel riikidel on võimalik keerulistes olukordades kiiresti reageerida ja kohaneda, aga seda vaid juhul, kui majandus ning selle areng on seatud fookusesse.”

2023. aastal on kõige konkurentsivõimelisemad TOP 10 riigid:

1. Taani (eelmisel aastal 1. koht)                          6.  Taiwan (7. koht)
2. Iirimaa (11. koht)                                            7.  Hongkong (5. koht)
3. Šveits (2. koht)                                               8.  Rootsi (4. koht)
4. Singapur (3. koht)                                           9.  USA (10. koht)
5. Holland (6. koht)                                            10.  AÜE (12. koht)

Eesti olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi 8. kohal, Soome 11. kohal, Saksamaa 22. kohal, Leedu 32. kohal ja Läti 51. kohal. „Läti oli konkurentsivõime tabelis suurim kukkuja, kukkudes 16 kohta. Suurim tõusja oli Indoneesia kümne kohaga,“ lisas ta.

Konkurentsivõime edetabelis Euroopa Liidu riike võrreldes on Eesti tänavu 11. kohal, langedes ühe koha võrra võrdluses eelmise aastaga.

IMD viib riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamist läbi 1984. aastast. 2023. aastal osales edetabelis 64 riiki ehk üks riik enam kui aasta varem (puudusid Venemaa ja Ukraina, lisandus Kuveit). Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamine tugines 2022. aasta statistilistele andmetele ja 2023. aasta alguses läbi viidud ettevõtte juhtide küsitluse tulemustele. Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD partneriinstituut alates 2002. aastast.

Lisatud on IMD riikide 2023. aasta rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel, kust on leitavad 64 riigi kohad üldedetabelis ning neljas alamedetabelis. IMDtabel2023.xlsx

Lisainfo:
Peeter Raudsepp
Peeter.Raudsepp@ki.ee
+372 5060415

Eesti elanikud tarbisid 2022. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,2 liitrit absoluutalkoholi, mida on 1,2% rohkem kui aasta varem. Alkoholitarbimise kasvu soodustasid endiselt alkoholihindadest kiiremini kasvanud elanike sissetulekud, kuid pidurdavaks teguriks sai tugevalt kasvanud üldine tarbijahinnaindeks, mis piiras märgatavalt elanike ostujõudu, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.

Slaidid: Alkoholi_turg_ja_tarbimine_2022.pdf

Euroopa Komisjoni andmetel on Eesti majandususalduse indikaator mais 82,5 (aprillis oli 84,4) ja see on oluliselt alla pikaajalist keskmist (100) ja eelmise aasta mai taset (95,9). Mõnevõrra halvenes tööstuse (mais -4,8, aprillis -1,3), teeninduse (mais 7,9, aprillis 11,3), jaekaubanduse (mais -17,9, aprillis -12,7) ja ehituse (mais -7,0, aprillis -5,4) kindlustunne. Tarbijate kindlustunne paranes vähesel määral (mais -13,0, aprillis -13,2).

Majandususaldus on pikaajalisest keskmist mõnevõrra madalam kogu Euroopa Liidus (mais 95,2, aprillis 97,1) ja euroalal (mais 96,5, aprillis 99,0). Natuke parem pikaajalisest keskmisest on majandusaldus Lõuna Euroopa riikides (Kreeka, Horvaatia, Bulgaaria, Hispaanias, Itaalia, Küpros).

Eestis on majandususalduse indikaator halvem kui Lätis (mais 93,7, aprillis 94,9), Leedus (mais 93,1, aprillis 94,1), Soomes (mais 87,6, aprillis 87,0) ja Rootsis (mais 86,1, aprillis 83,3).

Euroopa Komisjoni andmetel on Eesti majandususalduse indikaator aprillis 84,4 ja see on oluliselt alla pikaajalist keskmist (100) ja eelmise aasta aprilli taset (98,8).

Majandususaldus on pikaajalisest keskmist mõnevõrra madalam kogu Euroopa Liidus (97,3) ja euroalal (99,3). Natuke parem pikaajalisest keskmisest on majandusaldus Lõuna Euroopa riikides (Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Bulgaaria, Itaalia, Küpros, Portugal, Rumeenia).

Eestis on majandususalduse indikaator halvem kui Lätis (94,9), Leedus (94,2) ja Soomes (86,9), kuid parem kui Rootsis (83,0).

„Konjunktuurist“ nr 1/224  nähtub, et Eesti majandusolukord on märtsis mõnevõrra parem kui eelmisel vaatlusel detsembris. Paranenud on hinnang nii investeeringutele kui ka eratarbimisele, inflatsioon on pidurdunud jne. Majandusolukorra mõõdukas paranemine jätkub tõenäoliselt ka eelseisval poolaastal. Majandusolukorda iseloomustav majanduskliimaindeks on tõusnud -10,7 punktile (skaalal -100 kuni +100, detsembris oli -46,7 p).

Paranemist näitab ka ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks (märtsis näit 84,2 punkti, detsembris 81,4 p), kuid on endiselt madalam pikaajalisest keskmisest (100 p).

Mõõdukat olukorra paranemist eelseisval II kvartalil näitavad samuti ettevõtete baromeetrid. Tööstusbaromeeter näitab, et kuigi I kvartalis oli nõudlus tavalisest tasemest madalam, siis tootmismahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks on positiivsed ning ettevõtete kindlustunne on tugevnemas.

„Konjunktuuris“ on samuti ära toodud EKI prognoosid Eesti majandusarengu kohta 2023. aastal, ettevõtteid viimasel poolaastal enim mõjutanud probleemide analüüs, ettevõtete hinnang valitsuse tegevusele ja EKI toidukorvi maksumus.