Äsja ilmus trükist EKI „Konjunktuur“ nr 4/207, mis annab ülevaate Eesti majandusolukorrast IV kvartalis, aastavahetusel ning arenguväljavaadetest 2019. aastal.

Maailma majanduskliima ja majandususaldus Euroopa Liidu on viimastel kuudel halvenenud.

EKI ekspertide-analüütikute paneeli hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse üldolukord oli detsembris hea ja sai hindeks 94 punkti. Sama hinnangu (94 punkti) sai ka eratarbimise olukord, kuid investeeringute olukord on mõnevõrra halvem (hinne 57 punkti). Eelseisval 6 kuul, tulenevalt ekspertide ootustest, Eesti majandusolukord mõnevõrra halveneb (ootused -23 punkti) ning majanduskliima näitaja langes detsembris 27,8 punktile (septembris 46,1 punkti). Samas väliskaubanduse arenguväljavaated on positiivsed ja hinnatõus mõnevõrra aeglustub.

EKI äribaromeetrid kinnitavad samuti Eesti majandusolukorra suhteliselt head seisu. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks (sesoonselt tasandatud) oli detsembris 103,6 punkti, mis on siiski 4,9 punkti madalam kui aasta tagasi.

EKI prognoosib 2019. aastaks 3,3% majanduskasvu, eratarbimise kasvu 3,9% ja investeeringute suurenemist 4,2%. Kaupade eksport ulatub 15 mld euroni ja import 17 mld euroni. Oodatav keskmine palk ulatub 1380 euroni ja reaalpalga kasv on 3,4%. EKI koostab prognoose kvartaalselt ja täiendab neid vastavalt lisandunud informatsioonile maailmaturult ja siseturult.

„Konjunktuuris“ nr 4 on ära toodud WEF´i riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabeli tutvustus, maailmamajanduse iseloomustus, EKI toidukorvi maksumus ja palju muud.

Konjunktuur nr 4. 2018 slaidid

Maailma majandusfoorum (World Economic Forum) avaldas täna riikide rahvusvahelise konkurentsivõime 2018.a edetabeli (The Global Competitiveness Report 2017-2018). Sellest nähtub, et Eesti on tänavu 140 riigi võrdluses 32. kohal ehk eelmise aastaga võrreldes langenud 2 kohta (osaliselt metoodika muutumise tõttu). Võrdluseks olgu märgitud, et mais avaldas oma konkurentsivõime edetabeli Lausannei Juhtimise Arendamise Instituut (IMD), kus Eestile kuulub 31. koht ning Eesti langus eelmise aastaga oli 1 koht. Alljärgnevalt jooniselt nähtub, et pärast majanduskriisist põhjustatud langust on Eesti konkurentsivõime viimasel 9 aastal liikunud mõõdukal tõusutrendil.

WEFi metoodika riikide konkurentsivõime hindamisel tugineb 12 sambal, millede lõikes on koostatud ka vastavad alamedetabelid. Raportist nähtub, et sammaste lõikes on Eesti positsioon üsnagi erinev, käesoleval aastal on kõrgeim koht 1. (makromajanduslik stabiilsus) ja nõrgim koht 54. (tervishoid).

Eesti konkurentsivõime positsioon (koht) ja indeksid (punktid) sammaste lõikes 2018. a.

Toodust nähtub, et Eesti konkurentsivõime tugevusteks on makromajanduslik stabiilsus, ITK rakendamine ning haridus ja oskused. Nõrgad küljed on turumaht, tervishoid ja finantssüsteem. Kokku sai Eesti punkte 70,8.

Maailma kõige konkurentsivõimelisemateks riikideks 2018. a on:

Eestile enam huvipakkuvatest riikidest võiks märkida veel: Poola 68,2 p (37.koht), Leedu 67,1p (40.k), Läti  66,2p (42.k) ja Venemaa 65,6p (43.k). Tuletame meelde, et Eesti kogus 70,8p.

Oktoobri alguses ilmus trükist EKI „Konjunktuur“ nr 3/206, mis annab ülevaate Eesti majandusolukorrast 2018. a kolmandas kvartalis ja selle arenguväljavaadetest lähikuudel. „Konjunktuuris“ on ülevaade EKI ekspertide-analüütikute paneeli hinnangutest Eesti majanduse olukorrale septembris ja 6 kuu pärast, ettevõttejuhtide hinnangute alusel koostatud EKI äribaromeetritest ning perede hinnangute alusel koostatud tarbijabaromeetrist. Samuti tutvustatakse EKI uuendatud majandusprognoosi ja EKI toidukorvi maksumust III kvartalis 2018. Konjunktuuris nr 3 on toodud ka ülevaade Eesti loomemajanduse uuringust ja samuti traditsiooniline ülevaade maailmamajanduse konjunktuurist.

EKI ekspertide paneeli septembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majandusolukord püsib hea, kusjuures majanduse hetkeolukorda hindasid eksperdid 94 punktiga (juunis 88 p), majanduse 6 kuu arenguväljavaateid 6 punktiga (juunis 18 p). Sellest tulenevalt on Eesti majanduskliima indeks septembris suhteliselt kõrge 46,1 p (juunis 50,4 p). Väliskaubanduse arenguväljavaated on samuti positiivsed.

Majandususaldusindeks oli septembris 105,1 ja äribaromeetrid püsivad pikaajalisest paremal tasemel. Erandiks on teenindus, mille kindlustunde indikaator on alla pikaajalist keskmist. Tarbijate kindlustunne on hea ja säästmisvõime suurenenud. Tarbijate inflatsiooniootused püsivad kõrged.

„Konjunktuuri“ III peatükist nähtub, et sügisprognoosi kohaselt ootab EKI tänavuseks majanduskasvuks 3,6%, eratarbimise kasvuks 4,1%, tarbijahindade tõusuks 3,3%, keskmiseks palgaks 1300 eurot jne.

Konjunktuuri nr 3/206 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 8. oktoobril

Konjunktuur_nr3_2018_206_slaidid

Alkoholi turg, tarbimine ja elanikehinnangud riigi alkoholipoliitikale slaidid: Alkoholi tarbmine pressile.pdf

„Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus“ esitluse slaidid.

„Konjunktuur“ nr 1/204 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur_nr 1_204_slaidid

Konjunktuur nr 4/203 slaidid Konjunktuur (veebruar 2018)