Anname teada, et peale rasket haigust lahkus 16.02.2023 meie hulgast Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) pikaajaline juht Marje Josing. Marje asus Eesti Konjunktuurinstituuti tööle 1990. aastal ning asus instituuti juhtima 1994. aastal.

Marje juhtimisel on Eesti Konjunktuuriinstituut kasvanud üheks juhtivaks Eesti majandusseisu jälgivaks ning analüüsivaks organisatsiooniks, mille uuringuid ning tulemusi on Marje ka tihti isiklikult esitanud.

Eesti Konjunktuuriinstituut koos kollektiiviga avaldab kaastunnet kõigile lähedastele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi omanik on 2007. aastast Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Ärasaatmine toimub Metsakalmistu kabelis laupäeval 4. märtsil kell 13:00.

Euroopa Komisjoni andmetel oli Eesti majandususalduse indikaator novembris 83,1 ja see on oluliselt alla pikaajalist keskmist (100) ja eelmise aasta novembri taset (106,7). Halb on majandususaldus kogu Euroopa Liidus. Natuke parem pikaajalisest keskmisest oli majandusaldus vaid mõnes Lõuna Euroopa riigis, mis nii otseselt pole Ukrainas toimuvast sõjast pihta saanud  (Kreeka, Bulgaaria, Küpros, Horvaatia, Rumeenia).

Eestis langesid nii ehituse kui tööstuse kindlustunne. Eestis oli majandususalduse indikaator halvem kui Lätis (91,0) ja Leedus (94,8).

Tarbijate kindlustunne püsis novembris väga madal ja kindlustunde indikaator oli –36 (oktoobris –38, aasta tagasi novembris –12, pikaajaline keskmine –8). 59% perede majanduslik olukord on viimase aasta jooksul halvenenud ja 51% hinnangul halvenemine jätkub ka lähema 12 kuu jooksul. Säästa suutis novembris 44% peredest, 35% tuli ots-otsaga välja, 14% kulutas varasemaid sääste ja 3% oli võlgades.

Halvad on tarbijate hinnangud ka Eesti majanduse olukorrale ja ootused riigi majandusarengule. 78% vastanute arvates on majanduse olukord Eestis aasta pärast halvem.

Inflatsiooniootused püsivad kõrged ning tarbijate hinnangul võivad hinnad järgneva aasta jooksul tõusta 13%.

Elanike hinnangul töötus lähema aasta jooksul Eestis oluliselt kasvab (saldo +60, aasta tagasi +21).

„Konjunktuur“ nr 3/222 (2022) slaidid: Konjunktuur_nr3_(222)_slaidid.pdf

„Konjunktuur“ nr 2/221 (2022) slaidid: Konjunktuur_nr_2_(221)_slaidid.pdf

Eesti elanikud tarbisid 2021. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi, mida on 2,3% rohkem kui aasta varem. Üldise palgakasvu taustal on muutunud alkohol järjest kättesaadavamaks, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.

Slaidid Alkoholi turg 2021.pdf

„Konjunktuur“ nr 1/220 (2022) slaidid: Konjunktuur nr_1_(220)_slaidid.pdf