Eesti Konjunktuuriinstituudi septembrikuine võrdlus Eesti ja Soome hinnatasemest osutab, et kaupade ja teenuste hinnad on Tallinnas üldjuhul oluliselt madalamad kui Helsingis ja Eesti on Põhjamaadest tuleva turisti jaoks soodsate hindadega riik. Hinnavahe Tallinna kasuks on suurem just teenuste hindades.

Uuringu raames võrdles Eesti Konjunktuuriinstituut hindu Soome K-Citymarketi, K-Supermarketi ja S-Marketi (Prisma) ning Eesti Selveri, Prisma ja Maxima e-keskkonnas. Ravimi- ja teenusehindu võrreldi vastavalt kahe riigi e-müügikeskkondades. Vaatluse all olid hinnad 16.-17. septembrini 2019.

Vaadeldud toidukaupadest oli Helsingis kanafilee 108%, lõhefilee 79%, maitsestamata jogurt 61%, 200 grammine või 39%, kanamunad (10 tk) 35%, lihaveise välisfilee steik 30%, jogurt 22% ja juust Edam 21% kallim kui Tallinnas. Mittealkohoolsetest jookidest maksis Coca-Cola (0,5 l) Helsingis 145% ja joogivesi Evian (0,5 l) 116% rohkem kui Tallinnas.

Ka alkohoolsete jookide hinnavõrdlus osutab, et neid sai septembris oluliselt odavamalt Tallinnast. Näiteks Carlsbergi õlu (0,5 l) oli Helsingis 94%, Heineken (0,33 l, alkoholivaba) 63% ja A Le Coq premium (0,5 l) 47% kallim kui Eesti pealinnas. Kangetest alkoholidest oli viin Viru Valge (0,7 l) 63%, viin Finlandia (0,5 l) 51% ja viin Absolut (0,7 l) 24% Helsingis kallim.

Eesti langetas 1. juulil 2019. alkoholiaktsiisi ja võrreldes analoogse EKI hinnavaatlusega juunis olid mõnede alkohoolsete jookide hinnad Tallinnas ka langenud. Nii näiteks maksis õlu A Le Coq premium (0,5 l) Tallinnas juunis 1,42 € ja septembris 1,36 €, viin Finlandia (0,5 l) juunis 13,32 € ja septembris 11,92 €, viin Viru Valge (0,7 l) juunis 13,49 € ja septembris 12,99 €. Hinnalangus on olnud siiski väiksem kui aktsiisilangetus eeldaks.

Tallinna soodsamad hinnad ilmnesid samuti puu- ja köögivilja hindades. Porgandite eest tuli Helsingis maksta 156%, lahtiste kartulite eest 44% ja banaanide eest 41% rohkem kui Tallinnas. Leivatoodetest oli röstsai (500 g) Helsingis 100% ja rukkipala (330 g) 34% kallim.

Majutuses oli Helsingi hotelli kahene standardtuba koos hommikusöögiga 33% kulukam kui Tallinnas, söögikohas tuli pasta Bolognese eest makstav 75% ja meeste juukselõikuse eest juuksuri juures 86% rohkem. Hambaraviteenused olid Helsingis 131%-195% kallimad, samas hambaarsti visiiditasu oli Helsingis 7% soodsam.

Ühistranspordi pileti eest tuli Helsingis maksta kaks korda (100%) rohkem kui Tallinnas (Helsingis vastavalt 4€ ja Tallinnas 2€), takso kilomeetri eest 77% enam (Tallinnas vastavalt 0,79 € ja Helsingis 1,4 € km) ja loomaaia üksikpileti eest 75% rohkem (Tallinnas vastavalt 8€ ja Helsingis 14 €). Samas olid Helsingis mähkmed Pampers 30%, vitamiinid Minisun Defence (C+D3) 21% ja tabletid Ibumax 2% soodsamad.

Eesti madalamale hinnatasemele võrreldes Soomega osutavad ka Eurostati andmed. Nii oli Eesti hinnatase 2018. aastal keskmiselt 42,4%-punkti Soome hinnatasemest madalam. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega olid hinnad Soomes vastavalt 22,5%-punkti EL-i keskmisest kõrgemad ja Eestis 19,9%-punkti EL-i keskmisest madalamad. EL-i keskmise hinnatasemega võrreldes oli EL-i kõrgeim hinnatase Taanis (+37,9%-punkti) ja madalaim Bulgaarias (-49,4%-punkti).

Arvestades Soome elanike kõrgemaid sissetulekuid (ja seega ka suuremaid tööjõu kulusid) on Soome kallimad hinnad loomulik nähtus, kuid eriti soodne on põhjamaalase kõrgema sissetulekuga teha ostusid Eestis.

Eelpool toodu on hindade võrdlus. Kui arvesse ka võtta elanike sissetulekuid ja teha analüüsi ostuvõime alusel, siis on kõrgema sissetulekuga soomlase jaoks Soomes paljud kaubad soodsamad osta kui eestlasel Eestis. Soomes oli keskmine brutopalk 2018. aastal 3363 eurot ja Eestis 1310 eurot.  Mediaanpalga vahe oli ligi 3 kordne – Eestis 1002 eurot ja Soomes 3001 eurot.

Eesti ja Soome hinnatasemed – September 2019

EKI väljaanne „Konjunktuur nr 3(210) annab ülevaate Eesti majanduse hetkeolukorrast septembris ja arenguväljavaadetest eelseisval 6 kuul. Ülevaade Eesti majandusest tugineb EKI ekspertide-analüütikute paneeli hinnangutele (mis on tehtud Müncheni IFO instituudi poolt väljatöötatud metoodika alusel) ja ligi 1000 ettevõtte tippjuhi ning 800 tarbija küsitlusele. Võrdluseks on toodud andmeid ka paljude teiste riikide ning samuti EL 28 ning Euroala kohta.

„Konjunktuurist“ nähtub, et maailmamajanduse olukord on halvenemas. Majanduskliimaindikaator langes aprilli -2,4 punktilt juulis -10,1 punktile ehk 7,7 punkti (skaalal -100  kuni +100). Seejuures maailmamajanduse hetkeolukorda hinnati juulis -5,4 punktiga ja 6 kuu väljavaateid -14,7 punktiga.

EKI majandusanalüütikute paneeli septembrikuu hinnangutes nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord püsib veel hea ning seda iseloomustav näitaja on 80 punkti. Kuid Eesti majandusolukorra 6 kuu väljavaated on pessimistlikud (-67p) ja  majanduskliimaindeks langes -6,8 punktile. Põhjuseks on (nagu mujalgi maailmas) protektsionismiga seotud ohud, mis pole kadunud, vaid pigem muutunud veelgi aktuaalsemaks. Alahinnata ei tohi ka Suurbritannia võimalikku EL-st lahkumise negatiivset mõju.

„Konjunktuuri“ II peatükis antakse ülevaade ettevõtete majandustegevust iseloomustavast äribaromeetrite näitajatest. Ka äribaromeetrid näitavad, et eelolevatel kuudel  konjunktuur võib halveneda. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks (sesoonselt tasandatud) langes ja näitab nüüd 97,3 punkti, mis on viimase 4 aasta madalaim näitaja.

„Konjunktuuris“ on palju muudki huvitavat, näiteks Eesti majandusarengu 2019. a sügisprognoos, Eesti hinnapositsioon Euroopa Liidus jne. Head lugemist.

Konjunktuur_nr_3_2019_slaidid

Eesti Konjunktuuriinstituut

Maailma Majandusforum (World Economic Forum) avaldas täna riikide rahvusvahelise konkurentsivõime 2019. a edetabeli (The Global Competitiveness Report 2019). Sellest nähtub, et Eesti on tänavu 141 riigi võrdluses 31. kohal ehk eelmise aastaga võrreldes tõusnud 1 koha võrra. Olgu märgitud, et mais avaldas oma konkurentsivõime edetabeli ka Lausanne Juhtimise Arendamise Instituut (IMD), kus Eesti on 35. kohal.

Alljärgnevalt jooniselt on näha, et pärast majanduskriisist põhjustatud langust on Eesti konkurentsivõime püsinud suhteliselt stabiilne.

WEFi riikide konkurentsivõime hindamise metoodika tugineb 12 sambal, millede lõikes on koostatud ka alamedetabelid. Raportist nähtub, et sammaste lõikes on Eesti positsioon küllaltki erinev ja tõusuks on ruumi veel küllaga:

Toodust nähtub, et Eesti konkurentsivõime tugevusteks (alamedetabeli koha alusel) on majanduslik stabiilsus, haridus ja oskused, ITK rakendamine ja tööturg. Nõrgad küljed on turumaht, tervishoid ja finantssüsteem. Punkte sai Eesti 12 samba keskmisena 71.

Maailma kõige konkurentsivõimelisemateks riikideks on 2019. a:

Eesti peamiste partnerriikide kohad tänavuses edetabelis (peale Rootsi, kes on 10 hulgas): Soome 11 k (88,2 p), Leedu 39 k (68,4 p), Läti 41 k (67,0 p) ja Vene Föderatsioon 43 k (66,7 p).

Põhjalikum ülevaade WEF’i edetabelist ilmub järgmises „Konjunktuuris“.

Täna avaldas Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise 2019. a tulemused. Sellest nähtub, et Eesti on tänavu riikide edetabelis 35. kohal ja aastaga langenud 4 kohta. Eesti kõrgeim koht IMD edetabelis oli 2006. aastal (19.) ja 30 edukama riigi hulgas oleme olnud (alates 2002. aastast, kui Eesti ühines projektiga) 9 korda.

Lisaks riikide edetabelikohale (reitingule) avaldab IMD riikide konkurentsivõime ka %-na esikohal oleva riigi suhtes. IMD raportist nähtub, et 2019. aastal hinnati Eesti konkurentsivõimet 72,7%-ga Singapuri suhtes, kes tänavu juhib edetabelit. Eelmisel aastal oli Eesti indeks 78,5%, siis esikohal oleva USA suhtes.

IMD 2019. a edetabelist nähtub, et maailma 10 kõige konkurentsivõimelisemat riiki on: Singapur, Hongkong, USA, Šveits, AÜE, Holland, Iirimaa, Taani, Rootsi ja Katar.

Eestile olulistest partnerriikidest on tänavu Rootsi 9. kohal, Soome 15. kohal, Leedu 29. kohal, Läti 40. kohal ja Venemaa 45. kohal.

Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kuulub Eestile tänavu 14. koht, mis on koha võrra madalam kui eelmisel aastal. Alamedetabelites (faktorite lõikes) on Eesti kohad tänavu järgmised:

Majanduse seisund 44. koht
Valitsuse tõhusus 27. koht
Äritegevuse efektiivsus 33. koht
Infrastruktuur 34. koht

Põhjalikum ülevaade Eesti konkurentsivõimest valmib Konjunktuuriinstituudil aasta lõpuks.

Euroopa Komisjoni poolt koordineeritava äri- ja tarbijabaromeetri uuringu kohaselt langes majandususaldusindeks[1] Euroopa Liidu tasandil aprillis 1,5 punkti ja oli 103,7. Veel aasta tagasi oli majandususaldusindeks Euroopa Liidus 111,8. Viiest majandususalduse indeksi koosseisu kuuluvast kindlustunde indikaatorist halvenes vastav näitaja tööstuses -2,3, ehituses -1,2, tarbija kindlustundes – 0,6 ja jaekaubanduses -0,4 punkti ning paranes teeninduses +0,4 punkti.

Majandususaldus vähenes aprillis ka Eestis: vastav indeks oli aprillis 100,9 (2019. a märtsis 101,7, ja 2018. a aprillis 104,4 punkti). Eesti puhul langes kindlustunne viimase kuuga ehituses (-4,9 punkti), tööstuses (-2,6) ja tarbijatel (-2,5 punkti). Paranenud on kindlusunne jaekaubanduses (+4,4) ja teeninduses (+2,3). Aastases võrdluses on toimunud kõige suurem langus tööstuses (-10,1 punkti) ja ehituses (-7,5), samas on märkimisväärselt paranenud jaekaubanduse kindlustunne (+7,1).

Eestile olulistest väliskaubanduspartneritest halvenes olukord võrreldes märtsiga Poolas -3,7, Saksamaal ja Suurbritannias -1,5, Lätis -1 ja Taanis -0,5 punkti, kuid paranes Rootsis +2, Leedus +0,9 ja Soomes + 0,1 punkti. Võrreldes eelmise aasta aprilliga on oluline majandususalduse langus toimunud Soomes (-11,6), Saksamaal (-6,9), Poolas (-6,6) ja Suurbritannias (-5,9). Belgias, Maltal, Slovakkias, Soomes ja Suurbritannias on majandususaldus langenud allapoole nende riikide pikaajalist keskmist.

Konjunktuur nr 1/208 slaidid Konjunktuur nr 1 2019 slaidid.pdf

Euroopa Komisjoni veebruarikuise äri – ja tarbijabaromeetri uuringu järgi majandususaldusindeks[1] Euroopa Liidus veebruaris langes (jaanuari 106,2 punktilt veebruaris 105,3 punktini). Võrreldes 2018. a veebruariga, kui majandususaldusindeks oli 113,7 punkti, on langus oluline ja kestnud nüüd järjest 6 kuud. Viiest majandususalduse indeksi koosseisu kuuluvast kindlustunde indikaatorist halvenes olukord tööstuses 0,9, teeninduses 1,3 ja ehituses 1,1 punkti võrra, kuid paranes 1 punkti võrra kaubanduses ja 0,6 punkti paranes tarbijate kindlustunne. Majandususalduse langus oli laiapõhjaline ning Eestile olulistest väliskaubanduspartneritest halvenes olukord Soomes (indeks veebruaris 101,2 punkti), Taanis (97,2), Leedus (111,2), Saksamaal (108,4) ja Lätis (104,3). Suurbritannia majandususalduse indeks langes Brexiti segaduste taustal alla pikaajalist keskmist (99,2) ja probleeme on ka Taani majandusel (97,2).

Eesti majandususaldusindeks jäi alla nii euroala kui ka Euroopa Liidu näitajaile: see oli nii 2019. a jaanuaris kui ka veebruaris 101,6 punkti, mis on 4,3 punkti halvem kui aasta tagasi.

Võrreldes euroala ja Euroopa Liidu negatiivsete näitajatega ehituses torkab Eesti puhul silma ehituse kindlustunde indikaatori paranemine, kus see kerkis jaanuariga võrreldes 0,9 punkti ja ka teeninduse kindlustunne paranes viimase kuuga 4,1 punkti võrra. Samas langes kindlustunne Eesti tööstuses (3 punkti) ja jaekaubanduses (1,3 punkti).