Eesti elanike alkoholi ostmine Lätist 2016. aastal

Eesti elanike alkoholi ostmine Lätist 2016. aastal: Läti piiriülesed ostud.pdf

Ilmus Konjunktuur nr 4/199

„Konjunktuur“ nr 4/199 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur_nr4_(199)_esitlus.pdf

Eesti toidusektori ekspordivõimekus

Eesti toidusektori ekspordivõimekus ja Euroopa Liidu kvaliteedimärkide uuring esitlus: Eesti_toidusektori_ekspordivõimekus.pdf

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Marje Josingu ettekanne Tervise Arengu Instituudi Alkoholikonverentsil 2016:
Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Majandususaldus oktoobris paranes

Euroopa Komisjoni poolt 28. oktoobril avaldatud andmetel oli Euroopa Liidu  majandususaldusindeks oktoobris 106,9 ja viimase kuuga indeks paranes 1,4 punkti võrra. Euroopa suurriikidest paranes majandususaldus Hispaanias (+2.6), Saksamaal (+1.6) ja Itaalias (+1.5). Majandususalduse tõus tugines peamiselt tööstuse, ehituse ja teenidussektori parematele ärikonjunktuuri hinnangutele.   

Euroalal oli majandususalduse indeks 106,3 ja see paranes samuti viimase kuuga.

Eesti majandususaldusindeks* oli oktoobris 104 punkti ja see on 1.9 punkti parem kui septembris. Olukord ärisektoris on olulisel parem kui aasta tagasi ja enamiku sektorite kindlustunde indikaatorid on plusspoolel ning paremad pikaajalisest keskmisest. Ka tarbijate kindlustunne paranes ja on viimase aasta kõrgimal tasemel.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus liikus erisuunaliselt. Nii oli majandususaldus Leedus 106.2 (langus kuuga 0.8 punkti), Lätis 103.4 (langus kuuga 1.3 punkti), Soomes 102,8 (langus 2.1 punkti). Rootsis oli majandususaldusindeks 107,3 (tõus kuuga 2,1 punkti) ja Saksamaal 108,7 (tõus 1.6 punkti).

 

 

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990–2015). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Ilmus Konjunktuur nr 3/198

„Konjunktuur“ nr 3/198 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur_nr3_(198)_esitlus.pdf

Eesti on WEF rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 30. kohal

Maailma Majandusfoorum* (WEF) avaldas täna uue rahvusvahelise konkurentsivõime reitingu (The Global Competitiveness Report 2016 – 2017). Eesti on 138 riigi hulgas 30. kohal (sama koht oli ka eelmisel aastal).

Maailma kõige konkurentsivõimelisemad riigid on:

Lisaks esikümnes paiknevatele Soomele, Rootsile ja Saksamaale on Eestile enam huvipakkuvate riikide kohad edetabelis järgmised:

WEF konkurentsivõime arvestus tugineb 12 sambal. Raportist nähtub, et Eesti positsioonid sammaste lõikes on järgmised (võrdluseks eelmise aasta tulemused):

2016

2015

Sammas (tegur)

Koht alamtabelis Punkte (max = 7) Koht alamtabelis Punkte (max = 7)

Institutsioonid

23 5,1 25 5,0

Infrastruktuur

33 5,0 33 4,9

Makromajandus

12 6,1 15 6,1

Tervishoid ja põhiharidus

12 6,5 22 6,3

Kõrgharidus ja koolitus

18 5,5 20 5,5

Kaubaturgude efektiivsus

20 5,1 22 4,9

Tööturu efektiivsus

15 5,0 15 5,0

Finantsturgude areng

22 4,8 23 4,6

Tehnoloogiline arengutase

32 5,4 32 5,3

Turu suurus

100 3,0 98 3,1

Äritegevuse arengutase (keerukus)

44 4,3 43 4,3

Innovatsioon

28 4,1 29 4,0

Toodust nähtub, et Eesti konkurentsivõime suhteliseks tugevuseks 2016/2017 aastal on tervishoid ja põhiharidus (12. koht), makromajandus (12.), tööturu efektiivsus (15.), kõrgharidus ja koolitus (18.) ning kaubaturgude efektiivsus (20.). Nõrgad küljed on turu väiksus (100. koht) ja äritegevuse arengutase (44.). Eesti on oma positsiooni aasta võrdluses tugevdanud 7 samba osas (2 samba osas on positsioon nõrgenenud ja 3 jäänud samaks).


* Eesti Konjunktuuriinstituut on Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) partnerinstituut