Eesti Konjunktuuriinstituut uurib esmatarbekaupade ja isikukaitsevahendite varustuskindlust Eestis

2020. aastal puhkenud koroona pandeemia on mõjutanud oluliselt globaalseid tarneahelaid ning selle kriisi valguses on paljud riigid ning ka Eesti üle vaatamas, kas ja kuidas tarneahela häirete korral tagada riigis eluliselt oluliste toodete ja teenuste varustuskindlus. 2020. aasta märtsis, aprillis tekkinud probleemid riigipiiridel, töö katkestanud ettevõtted, lepingute katkemine, kiire hinnatõus ja protektsionismi kasv näitas, et normaalolukorras efektiivsed globaalsed tarneahelad on kriisi tingimustes vägagi haavatavad.

Eesti Maaülikooli, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostöös läbi viidavas teadusuuringus „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ vaadeldakse, milline on nendes valdkondades Eestis varustuskindlus ning kuidas seda tagada erinevate kriisistsenaariumite korral. Analüüsitakse avaliku sektori ja ettevõtete toimetulekut tarneahela kriisi tingimustes ja võimalusi varustuskindluse parandamiseks Eestis.

Eesti Konjunktuurinstituut juhib uuringus esmatarbekaupade ja isikukaitsevahendite tarneahela analüüsimist. Eesti Konjunktuuriinstituut on varasemalt läbi viidud uuringuid elanikkonna varustatuse, tarneahela, COVID-19 mõju kohta, mille käigus kogutud infot ja metoodika rakendamisega seotud kogemust kasutatakse ära ka käesolevas uuringus.  Uuringu valmimisel teevad konsortsiumiga koostööd Maaelu-, Sotsiaal-, Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Sise-, Keskkonna- ja Rahandusministeeriumid ning Riigikantselei.

Uuring „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ viiakse läbi RITA programmi raames ning rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Ilmus „Konjunktuur“ nr 3/214 (2020)

EKI väljaanne „Konjunktuur“ nr 3(214) annab ülevaate Eesti majanduse hetkeolukorrast septembris ja arenguväljavaadetest eelseisval 6 kuul. Ülevaade Eesti majandusest tugineb EKI ekspertide paneeli hinnangutele ja ligi 1000 ettevõtte tippjuhi ning 800 tarbija küsitlusele.

„Konjunktuurist“ nähtub, et Eesti majanduse hetkeseis on endiselt halb, kuid parem kui kolm kuud tagasi. Koroonaviiruse mõju inimeste tervisele suvekuudel mõnevõrra nõrgenes, kuid mõju majandusele on endiselt arvestatav. Sama kehtib ka maailmamajanduse kohta tervikuna. EKI majandusanalüütikute paneel hindas septembris Eesti majanduse üldolukorra hetkeseisu -60 punktiga (skaalal -100 … +100), kusjuures hinnangud jagunesid järgmiselt (sulgudes juuni hinnangud):

Olukord on hea                             0% eksperte (0%)
Olukord on rahuldav                    40% eksperte (14%)
Olukord on halb                           60% eksperte (86%)
Hinnangute saldo                            -60 punkti (-86 p)

Võrdlus juuni küsitlusega näitab, et Eesti majandusolukord on septembris 26 punkti parem ning hetkeolukorrale rahuldava hinnangu andnud ekspertide osakaal tõusis 3 kuuga 14%-lt 40%-le.

Ettevõttejuhtide ja perede septembrikuu hinnangute alusel koostatud äribaromeetrite ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks (sesoonselt tasandatud) näitab samuti, et Eesti majandusolukord pole hea, kuid on III kvartalis siiski paranenud (juuni 71,6 p, september 87,3 p).

Positiivne on ka see, et ekspertide paneeli septembri hinnangutest nähtub, et 6 kuu pärast on Eesti majanduse üldolukord parem kui praegu. Ekspertide paneeli hinnangutest võib ka järeldada, et koroonakriisist põhjustatud majanduskriisi tipp ületatakse veel käesoleval aastal. Täpsemalt olid ekspertide hinnangud majandusolukorra kohta 6 kuu pärast järgmised:

Olukord on siis parem                 40% eksperte
Olukord on umbes sama              33% eksperte
Olukord on siis halvem                27% eksperte
Ootuste saldo                                13 punkti

„Konjunktuuris“ on palju muudki huvitavat. Näiteks artiklid : „Äribaromeetrid september 2020“, „Covid – 19 viirushaiguse mõju Eesti ettevõtetele“, „Eesti positsioon rahvusvahelises digitaalse konkurentsivõime reitingus“, „Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades“ jne.

„Konjunktuuris“ nr 3 (214) on 67 lehekülge, head lugemist!

Konjunktuur_nr_3 2020_slaidid.pdf

Eesti Konjunktuuriinstituut

Tarbijate kindlustunne augustis püsis madal

 

Tarbijabaromeeter[1]

Elanike hinnangul ei ole nende pere majandusolukord viimase aasta jooksul oluliselt muutunud ja 2/3 peredest ei näe ette olulisi muutusi ka lähema aasta jooksul.

Suurem osa peredest (67%) hindas augustis, et nende majanduslik olukord on sama, kui oli 12 kuud tagasi.

Ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast viimase kuuga oluliselt ei muutunud (saldo juulis +3, augustis +2) ja on natuke paremad pikaajalisest keskmisest (0). Augustis lootis pere majandusolukorra paranemist 17%, samaks jäämist 66% ja halvenemist kartis 12% vastanutest.

Riigi majandusarengu väljavaated endiselt halvad

Augustis elanike poolt antud hinnang Eesti majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul oli natuke negatiivsem kui kuu tagasi (saldo juulis -17, augustis -18). Ootused majandusolukorra muutumisel järgneva aasta jooksul püsivad sügavalt negatiivsed. 46% küsitletutest prognoosis, et riigi majandusolukord on aasta pärast halvem, 29% samaks jäämist ja 9 % lootis paranemist (saldo juulis -17, augustis -19, pikaajaline keskmine +4).

Elanike tööturule antud hinnangutes kajastub tööturu olukorra halvenemine ja 74% vastanute arvates kasvab töötus järgneva 12 kuu jooksul (saldo +35, pikaajaline keskmine +13).

Elanike hinnangul kasvavad tarbijahinnad järgneva aasta jooksul 1%.

Perede rahanduslik olukord pole viimaste kuudega oluliselt muutunud

Perede rahanduslik olukord püsis augustis parem pikaajalisest keskmisest ja ligilähedaselt samal tasemel eelmise aasta augustiga (saldo +23, pikaajaline keskmine +14). Säästvate perede osakaal (48%) on natuke väiksem kui eelmisel kuul (53%) ja suurenenud on ots-otsaga kokku tulevat perede osakaal. Vähenenud on ka perede ootus, et suudetakse säästa järgneva 12 kuu jooksul (tõenäoseks pidas seda augustis 48% vastanutest, kuu tagasi 53%).

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale (august  2020, % vastanutest)

Säästab palju

Säästab
natuke
Nii palju kui teenib
ka kulutab
Elatakse varasemate säästude abil Elatakse võlgu
0 48 51 1

0

Püsikaupade ostukavatsused, mis viimastel kuudel on olnud oluliselt kahanenud, muutusid augustis mõnevõrra optimistlikumaks, kuid on endiselt alla pikaajalist keskmist taset (saldo -32, pikaajaline keskmine -21).

Tarbijate kindlustunne on madal. Tarbijate kindlustunde indikaator[2] oli augustis -13, mis on 2 punkti parem eelmise kuu näitajast, kuid oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest (–7).

Tarbijate kindlustunne on tavapäraselt erinevate sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja augustis kindlustunde indikaator negatiivne kõigis analüüsitavates sotsiaalsetes gruppides.

 


 

[1] Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Küsitlus viidi läbi 1.–10. augustini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

[2] Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja püsikaupade ostu prognoosi.

 

Tarbijabaromeeter juulis

Tarbijabaromeeter[1]

Tarbijate kindlustunne juulis püsis madal.

Perede hinnangul ei ole nende majandusolukord viimase aasta jooksul oluliselt muutunud kuid ootused lähemaks aastaks on negatiivsed.

Suurem osa peredest (69%) hindas juulis, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi, kuid vähenenud on majandusliku olukorra paranemist kinnitavate inimeste osakaal ja selle tõttu on antud näitaja saldo miinuspoolel (saldo -1).

Ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast viimase kuuga mõnevõrra paranesid (saldo aprillis -14, juunis +2, juulis +3) ja on tõusnud paremaks pikaajalisest keskmisest (0). Juulis lootis pere majandusolukorra paranemist 17%, samaks jäämist 68% ja halvenemist kartis 10% vastanutest.

Riigi majandusarengu väljavaated endiselt halvad

Juulis elanike poolt antud hinnang Eesti majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul oli negatiivsem kui kuu tagasi (saldo juunis -7 ja juulis -17). Ka ootused püsivad sügavalt negatiivsed. 44% küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra halvenemist järgneva aasta jooksul, 29% samaks jäämist ja 11 % lootis paranemist (saldo -17, pikaajaline keskmine +4).

Elanike tööturule antud hinnangutes kajastub tööturu olukorra halvenemine ja 66% vastanute arvates kasvab töötus järgneva 12 kuu jooksul (saldo +30, pikaajaline keskmine +13).

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused on 2 viimast kuud kasvanud, kuid on endiselt allpool pikaajalist keskmist.

Perede rahanduslik olukord pole viimaste kuudega oluliselt muutunud

Perede rahanduslik olukord püsis juulis parem pikaajalisest keskmisest ja ligilähedaselt samal tasemel eelmise aasta juuliga (saldo +25, pikaajaline keskmine +14). Säästvate perede osakaal (53%) on suurem kui eelmise aasta juulis. Mida jõukam on pere, seda enam on võimalusi säästa ja sama trend jätkus ka juulis. Positiivne on, et pole kasvanud finantsprobleemidega hädas olevate elanike grupp.

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale, juuli 2020, % vastanutest erinevates tulukvartiilides

Pere sissetuleku
grupp
Säästab palju Säästab
natuke
Nii palju kui teenib
ka kulutab
Elatakse varasemate säästude abil Elatakse võlgu
I kvartiil (madalaim) 0 27 71 1 1
II kvartiil 0 45 53 1 1
III kvartiil 1 61 38 0 1
IV kvartiil (kõrgeim) 1 84 16 0 0

Perede säästmiskavatsused järgmise 12 kuu jooksul on viimastel kuudel tavapärasest suuremad, ilmselt majanduse ebaselge tuleviks sunnib ettevaatusele. Nii plaanis juulis järgneva 12 kuu jooksul säästa 53% vastanutest.

Tarbijate kindlustunne on madal Tarbijate kindlustunde indikaator[2] oli juulis -15. Aprilli suurest ehmatusest on üle saadud (aprillis oli kindlustunne –17), kuid endiselt on kindlustunne oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest (–7).

Tarbijate kindlustunne on tavapäraselt erinevate sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja juulis oli kindlustunde indikaator negatiivne kõigis analüüsitavates sotsiaalsetes gruppides.

[1] Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Küsitlus viidi läbi 1.–10. juulini  ja küsitleti 800 inimest üle Eesti. 

[2] Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja püsikaupade ostu prognoosi.

„Konjunktuur“ nr 2/213 (2020)

„Konjunktuur“ nr 2/213 (2020) slaidid Konjunktuur nr 2 2020 slaidid.pdf

Majandususaldus Euroopa Liidus on endiselt madal kuid tõusutrendil

Euroopa Komisjoni poolt koordineeritava äri- ja tarbijabaromeetri uuringu kohaselt oli majandususaldusindeks[i] Euroopa Liidu tasandil juunis 74,8 punkti, mis oli 8,1 punkti võrra parem kui mai 66,7 punkti, jäädes siiski oluliselt alla pikaajalisele keskmisele (=100). Viiest majandususalduse indeksi koosseisu kuuluvast kindlustunde indikaatorist paranes vastav näitaja jaekaubanduses 9,9, teeninduses 8,0, tööstuses 5,8, ehituses 5,0 ja tarbija kindlustundes 3,9 punkti.

Meie lähiriikidest paranes indeks kõige rohkem Taanis (12,6 punkti) ja Poolas (10,7 punkti), kuid mõlema majandususaldusindeks jäi lähiriikide võrdluses endiselt kõige madalmaks (Taanis 67,0 ja Poolas 57,6 punkti). Rootsis kerkis indeks 78,3 punktini (tõus 8,7 punkti), Saksamaal 81,9 punktini (tõus 6,6 punkti), Lätis 83,7 punktini (tõus 4,8 punkti), Leedus 89,7 punktini (tõus 3,9 punkti) ja Soomes 76,4 punktini (tõus 3,8 punkti).

Eestis paranes majandususaldus juunis võrreldes maiga 3,0 punkti (juunis 71,6, mais 68,6 punkti). Eesti puhul kasvas kindlustunne võrreldes maiga jaekaubanduses 8,5, tööstuses 7,6, teeninduses 1,2 ja ehituses 0,9 punkti, kuid kahanes tarbija usalduse osas 9,8 punkti. Kõige kõrgem on Eesti majandususaldusindeks olnud 2000. a detsembris (118, 6 punkti) ja kõige madalam 2009. a märtsis (61,9 punkti).


[i] Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30% ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatori kaalutud keskmisena. Eestis viib uuringut läbi Konjunktuuriinstituut.

 

 

Eesti tõusis IMD konkurentsivõime edetabelis

Täna avaldas Lausanne’i Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) 2020. a riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabeli. Sellest selgub, et Eesti on tänavu edetabelis tõusnud 7 kohta ja paikneb nüüd 28. kohal. Eesti möödus sellistest riikidest nagu Jaapan, Prantsusmaa, Tšehhi, Leedu jt. Seejuures tõusis Eesti konkurentsipositsioon laiapõhjaliselt, täpsemalt kõigis faktoripõhistes edetabelites: majanduse seisundi järgi 44-lt kohalt 35-le kohale, valitsuse tõhususe alusel 27-lt kohalt 19. kohale, äritegevuse efektiivsuse poolest 33. kohalt 27. kohale ja infrastruktuuri arengutasemelt 34. kohalt 33. kohale.

Lisaks riikide edetabelikohale (reitingule) avaldab IMD riikide konkurentsivõime ka %-na esikohal oleva riigi suhtes. IMD raportist nähtub, et 2020. aastal hinnati Eesti konkurentsivõimet 76,2%-ga Singapuri suhtes. Eelmisel aastal oli Eesti indeks 72,7%.

Eesti on tänavu EL27 arvestuses 10. kohal ja Ida-Euroopa riikide (12 riiki) arvestuses koguni esikohal. Meie olulisematest partnerriikidest on Rootsi 6. kohal, Soome 14. kohal, Saksamaa 17. kohal, Leedu 31. kohal, Läti 44. kohal, Venemaa 50. kohal.

Edetabelist nähtub, et 2020. a riikide rahvusvahelises edetabelis on 10 kõige edukamat riiki:

  1. Singapur (2019. 1.koht)
  2. Taani (8. koht)
  3. Šveits (4. koht)
  4. Holland (6. koht)
  5. Hongkong (2. koht)
  6. Rootsi (9. koht)
  7. Norra (11. koht)
  8. Kanada (13. koht)
  9. AÜE (5. koht)
  10. USA (3. koht)

Põhjalikum ülevaade IMD 2020. a Konkurentsivõime edetabelist ilmub juulis „ Konjunktuuris nr 2(213).