Kaubanduse osa toidukaupade hinnas jätkas osalist kasvu

Eesti Konjunktuuriinstituut avaldas 2024. aasta alguses koostatud uuringu vahearuande, milles vaadeldakse toidukaupade hinna jaotust tarneahelas ja nende muutust. 2023. aasta kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses on muutused väikesed, kuid jätkuvalt on üldistavalt kasvanud kaubanduse osakaal lõpphindadest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i poolt läbi viidud uuringu teine osa näitab üldistatult, et toiduhinnad on kokkuostu tasemel langenud, kuid see ei ole tarbijate jaoks märkimisväärset hinnalangust toonud. Samuti on jätkuvalt kaubanduse osa toidukaupade hinnas pigem tõusev. Uuringus vaadeldi piima-, teravilja- ja lihatoodete ning köögivilja ja munade hinna kujunemist.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp sõnas, et jaehinna jagunemise tutvustamine tarbijatele aitab luua paremat arusaama sellest, millest toiduainete hinnad koosnevad. „Suurem läbipaistvus hindade osas aitab harida nii tarbijat, kui luua vastutustundlikumat hinnastamist, sh saab tarbija vajadusel muuta ka oma ostukäitumist,“ ning lisas, et viimased kaks aastat on toiduainete hinnad nii oluliselt tõusnud, et kuigi võib täheldada jaehindade stabiliseerumist või langust, ei ole see tarbijale tuntav. „Oleme ära harjunud järskude tõusudega ning mõnesendised muutused ei pälvi enam enamuse tarbijate tähelepanu,“ ütles ta.

Uuringu tulemustest selgub, et 2023. aasta viimases kvartalis kasvas piima kokkuostuhind võrdluses III kvartaliga Eestis 100 kg kohta 40,35 eurolt 42,69 eurole. Sarnaselt tõusis kokkuostu hind ka Euroopa Liidus tervikuna. Kilepiima jaehinda Eestis see ei mõjutanud ning kilepiima liitrihind langes võrdluses kolmanda kvartaliga 0,06 eurot.

Ühe liitri kilepiima hind 2023. aasta kolmandas kvartalis oli 0,83 eurot, neljandas kvartalis oli hinnaks aga 0,77 eurot. Teist kvartalit järjest langes kaubanduse osakaal kilepiima hinnas. 2023. aasta kolmandas kvartalis oli kaubanduse osakaal 11% (0,09 eurot), kuid neljandas kvartalis 8% (0,06 eurot). Võrdluses kolmanda kvartaliga kasvasid nii tööstuse (34,7% pealt 35,4%ni – vastavalt 0,29 eurot ja 0,27 eurot) kui ka tooraine (37% pealt 40%ni – 0,31 eurot mõlemas kvartalis) osakaalud.

Raudsepp lisas, et ka piima 1-liitrise purepakendi jaehind on tagasihoidlikult langenud – kaks senti, kuid vastupidiselt kilepiimale on seal kaupmehe osa kasvanud nüüdseks 27%ni koguhinnast, näiteks 2020. aasta I kvartalis oli see veel vaid 19%. „2022. aastal sai purepakendi puhul 34% toote jaehinnast piimatootja, nüüd aga 26%. Tööstuse osakaal hinnast on jäänud üldiselt sarnaseks, olles täna 30,4% lõpphinnast (2022 I kvartal – 30,5%).“ Juustude, nii Edami kui Gouda, puhul kasvas kaubanduse osakaal jaehinnast kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses. Edami puhul toimus ka üldine hinnakasv kilohinnas 11,3 euro pealt 11,5 euroni. Kaubanduse osa sellest kasvas 2,2 protsendipunkti, tööstuse ning tooraine osakaal langesid vastavalt 1,3 ja 0,8 protsendipunkti. Gouda kilohind langes 11,3 euro pealt 11,0 eurole. Kaubanduse osakaal kasvas 1,8 ja tooraine osa 0,4 protsendipunkti, tööstuse osa langes 2,2% protsendipunkti.

„Sarnaselt piimatoodetele on ka teraviljatoodetes 2023. aasta viimases kvartalis pigem kasvanud kaubanduse osakaal ning langenud tooraine osakaal. Näiteks nisujahu hind tarbijale eelmise aasta teises pooles ei muutunud, kuid kaupmeeste osa kasvas 2,2 protsendipunkti, 0,36 eurolt 0,39 sendile – samas langes tööstuse osa 0,02 eurot ja tooraine osa 0,01 eurot. Saia ja leiva puhul on samuti näha sarnast trendi – muutused ei ole suured, kuid pigem kaupmehe kasuks,“ sõnas Raudsepp.

Köögiviljade segmendis on olukord kirjum. Tavakartuli hind langes kvartalite võrdluses 16 senti. Kuid ka hinnalanguse olukorras on kasvanud kaubanduse osa (39% pealt 41%ni) ning langenud tootja osakaal (44%lt 43%ni). Samas näiteks mahekartuli, tavaporgandi, peakapsa ja kurgi jaehinna jagunemises on toimunud vastupidine liikumine – kaubanduse osakaal on langenud ning seda kohati märkimisväärselt. Näiteks porgandi puhul 42%lt 32%ni ning kurgi puhul 35 protsendilt 17protsendini. Vastavalt on tõusnud tootja osakaal.

Raudsepp tõi ka välja, et sealiha kokkuostuhind Eestis on võrdluses 2023. aasta III kvartaliga langenud 2,14 euro pealt 2 eurole. See aga ei ole mõjutanud näiteks koduse hakkliha kilohinda, mis on tõusnud 14 senti. Tooraine hinna osakaal hakkliha puhul on langenud 2,8 protsendipunkti (50% pealt 47% peale). Kasvanud on tööstuse (20% pealt 22%ni) ning kaubanduse (13% pealt 14%ni) osakaal. Veisehakkliha kilohind on samuti tõusnud 11,7 eurolt 11,9 euroni, sarnaselt sealihale on ka seal kasvanud kaubanduse (1,3%) ning tööstuse (0,2%) osa ning langenud tooraine (-1,5%) osakaal.

Lisamaterjalid:
Eesti põllumajandussaaduste turgu enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemine ja tootja ning töötleja positsioon tarneahelas aastatel 2022-2024 II.pdf

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eesmärgiks on aidata kaasa Eesti majanduse arengule. EKI kogub, töötleb ja analüüsib majandusinformatsiooni nii, et selle põhjal saaks teha kvaliteetseid makro- ja mikromajanduslikke otsuseid.

Lisainfo:
Peeter Raudsepp
Peeter.Raudsepp@ki.ee
+372 506 0415

Konjunktuur nr 4/227 (2023)

Konjunktuur nr 4/227 (2023) slaidid: Konjunktuur nr_4 (227) 2023 detsember slaidid.pdf

Kaubanduse osa toidukaupade hinnas kasvab

Eesti Konjunktuuriinstituut avaldas 2023. aasta lõpus koostatud uuringu vahearuande, milles vaadeldakse toidukaupade hinna jaotust tarneahelas ja nende muutust aastatel 2022-2024. Kõige rohkem on toidukaupade hindades kasvanud kaubanduse osa ning langenud tooraine pakkujate osakaal.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i poolt läbi viidud uuringu esimene osa perioodil 2022 I kvartal kuni 2023 III kvartal näitab üldistatult, et enamus Eesti põllumajandussaaduste turgu iseloomustavate toidukaupade hindadest 2023. aasta esimeses pooles kasvasid ning kolmandas kvartalis pigem stabiliseerusid, kui langesid. 2023. aasta keskel, kui sisendhinnad hakkasid langema, tekkis tarbijatel ootus hinnalangusele, kuid sellele ei reageeritud. Kui tootjate ja tööstuste osa toiduainete koguhinnas vähenes, siis kaubanduse osakaal suurenes.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse valdkonna asekantsler Madis Pärtel ütles: „Viimase aasta kriiside valguses on toidu tootmine ning selle julgeolek meie kõigi ühine prioriteet, mille tõttu on senisest veelgi olulisem usaldus ja koostöö toidutarneahelas toimivates ärisuhetes. Usalduse ja koostöö üheks aluseks on läbipaistvus. Uuringu eesmärgiks on suurendada tarneahela läbipaistvust ja jälgida hinna jagunemist tootja, töötleja ja kaubanduse vahel.“ Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp sõnas, et uuring annab ülevaate toidukaupade viimase kahe aasta hinnamuutustest ning annab tarbijale võimaluse paremini mõista, millest koosnevad toiduainete lõpphinnad. „Aina rohkem on meil vaja, et majandusest räägitaks lihtsalt ning arusaadavalt, sest kuigi maksud, riigieelarve ning ka majandus tervikuna on esiplaanil, jääb puudu lihtsasti mõistetavatest andmetest ja sellest, kuidas need mõjutavad meie inimeste igapäevast toimetulekut või ka toidukorvi,“ ütles ta.

Uuringu tulemustest selgub, et näiteks kilepiima hind langes tarbijale esimest korda alates 2022. aastast 2023. aasta kolmandas kvartalis, kui liiter maksis 0,83 eurot. II kvartalis oli kilepiima hinnaks 0,88 eurot ning I kvartalis 0,86 eurot. Kõige enam on vähenenud piimatootjate osa selles, sest alates 2022. aasta IV kvartalist on toorpiima hind langenud üle 20% 0,39 eurolt 0,31 euroni. Samal perioodil kasvas aga kaubanduse osa kilepiima hinnas üheksa korda, olles tipphetkel 2023. aasta II kvartalis 11 korda kõrgem (0,11 eurot) kui näiteks 2022. aasta III kvartalis (0,01 eurot).

„Viimase aastaga on piimatootjate osa kilepiima lõpphinnast kahanenud tipphetkega võrreldes ligi 16%. Samal ajal on aga kaubanduse osa kasvanud 10,3% ja tööstuse osa 4,7%,“ lisas Raudsepp, kuid tõi ka välja, et näiteks 1l purepakendi puhul hinnalangust tarbija jaoks põhimõtteliselt toimunud ei ole. „Kuid taaskord on kõige rohkem kaotanud piimatootjad ning tõusnud on kaubanduse osakaal. Ainuke suurem erisus piimatoodete puhul on juust Edam, kus kaubanduse osakaal on olnud pikema perioodi jooksul sama ning isegi langenud, kuid samas on tõusnud tööstuse osakaal.“ Teraviljatoodetest on näiteks nisujahu puhul tooraine pakkuja osakaal hinnast langenud ca 2 korda. Kui 2022. aasta II kvartalis sai teraviljakasvataja 49,8% jaehinnast endale, siis 2023. aasta II kvartalis oli see number vaid 22,6%, kuid hinnalangust tarbijale selles ajavahemikus ei toimunud. 2023. aasta III kvartali seisuga saab nisukasvataja 23,6%, tööstus ning kaubandus kokku 59,7% jaehinnast, ülejäänu läheb maksudeks. Üks kilo nisujahu maksis 2023. aasta kolmandas kvartalis 1,29 eurot.

Raudsepa sõnul toimus küll 2023. aasta kolmandas kvartalis eestlaste lemmiktoidu, kartuli, hinnatõus (2023 II kvartalis 0,68 eurot kilo, III kvartalis 0,84 eurot kilo), kuid jaehinna jagunemine on võrreldav eelnevate perioodidega, kus tootja saab 44-51% ning kaupmees 32-39% jaehinnast. „Mõnevõrra üllatav on aga näiteks porgandi hinnatõus (2023. aasta I kvartalis 0,57 eurot kilo, III kvartalis 0,93 eurot kilo), sest kui tootjate hinnatõusud järgivad igal aastal sarnast mustrit, siis juba möödunud aasta keskel tõusis oluliselt kaubanduse osa nende hinnas, tõustes 0,13 euro pealt kilost 0,39 euroni,“ ütles ta.

Eesti põllumajandussaaduste turgu enan iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemine ja tootja ning töötleja positsioon tarneahelas aastatel 2022-2024. Esimene vahearuanne 2023.pdf

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eesmärgiks on aidata kaasa Eesti majanduse arengule. EKI kogub, töötleb ja analüüsib majandusinformatsiooni nii, et selle põhjal saaks teha kvaliteetseid makro- ja mikromajanduslikke otsuseid.

Lisainfo:
Peeter Raudsepp
Peeter.Raudsepp@ki.ee
+372 506 0415

„Konjunktuur“ nr 3/226 (2023)

Konjunktuur nr 3/226 (2023) slaidid: Konjunktuur_nr_3_(226)_2023_september_slaidid

„Konjunktuur“ nr 2/225 (2023)

Konjunktuur“ nr 2/225 (2023) slaidid: Konjunktuur_nr2_(225)_slaidid.pdf

Eesti langes rahvusvahelises IMD konkurentsivõime edetabelis 4 kohta

20. juunil avaldas Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemused. Eesti saavutas riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamisel IMD edetabelis 64 riigi võrdluses 2023. aastal 26. koha. Euroopa Liidu riikide arvestuses langes Eesti ühe koha.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp sõnas tulemusi tutvustades, et hetkel on keeruline öelda midagi positiivset majanduses toimuvast. “Kui jätame kõrvale, et Lätil läheb veelgi halvemini, siis hetkel on meil vaja tõsta fookusesse majandusteemad ja vabaneda arusaamast, et “kõik on hästi”. Meie konkurentsivõime on kasvanud alates 2019. aastast, kuid konkurentsivõime edetabeli tulemused peegeldavad selgelt, et senine edu on lõppemas – majanduse seisundi edetabelis langeme teist aastat järjest: 2021. aastal olime 29. kohal, 2022. aastal 33. kohal, ning sellel aastal juba 54. kohal.“ Raudsepp tõi ka välja, et enamus näitajaid edetabelis on suunaga allapoole.

Eesti konkurentsipositsioon aastate lõikes

2021 2022 2023

Koht üldjärjestuses

26 22 26

Koht EL arvestuses

11 10 11

Majanduse seisund

29 33 54

Valitsuse tõhusus

18 15 15

Äritegevuse efektiivsus

31 22 25

Infrastruktuur

30 27 29

Raudsepp rõhutas, et top 10 riikide loetelus on pigem väikesed kui suured riigid (välja arvatud USA) ning pooled nendest on Euroopa riigid. „Väikestel riikidel on võimalik keerulistes olukordades kiiresti reageerida ja kohaneda, aga seda vaid juhul, kui majandus ning selle areng on seatud fookusesse.”

2023. aastal on kõige konkurentsivõimelisemad TOP 10 riigid:

  1. Taani (eelmisel aastal 1. koht)                          6.  Taiwan (7. koht)
  2. Iirimaa (11. koht)                                            7.  Hongkong (5. koht)
  3. Šveits (2. koht)                                               8.  Rootsi (4. koht)
  4. Singapur (3. koht)                                           9.  USA (10. koht)
  5. Holland (6. koht)                                            10.  AÜE (12. koht)

Eesti olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi 8. kohal, Soome 11. kohal, Saksamaa 22. kohal, Leedu 32. kohal ja Läti 51. kohal. „Läti oli konkurentsivõime tabelis suurim kukkuja, kukkudes 16 kohta. Suurim tõusja oli Indoneesia kümne kohaga,“ lisas ta.

EL liikmesriikide kohad IMD riikide konkurentsivõime edetabelis
2023. aastal:

Koht EL arvestuses Riik Koht üld-edetabelis Koht EL arvestuses Riik Koht üld-edetabelis
1 Taani 1 14 Hispaania 36
2 Iirimaa 2 15 Portugal 39
3 Holland 5 16 Itaalia 41
4 Rootsi 8 17 Sloveenia 42
5 Soome 11 18 Poola 43
6 Belgia 13 19 Küpros 45
7 Tšehhi 18 20 Ungari 46
8 Luksemburg 20 21 Rumeenia 48
9 Saksamaa 22 22 Kreeka 49
10 Austria 24 23 Horvaatia 50
11 Eesti 26 24 Läti 51
12 Leedu 32 25 Slovakkia 53
13 Prantsusmaa 33 26 Bulgaaria 57

Konkurentsivõime edetabelis Euroopa Liidu riike võrreldes on Eesti tänavu 11. kohal, langedes ühe koha võrra võrdluses eelmise aastaga.

IMD viib riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamist läbi 1984. aastast. 2023. aastal osales edetabelis 64 riiki ehk üks riik enam kui aasta varem (puudusid Venemaa ja Ukraina, lisandus Kuveit). Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamine tugines 2022. aasta statistilistele andmetele ja 2023. aasta alguses läbi viidud ettevõtte juhtide küsitluse tulemustele. Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD partneriinstituut alates 2002. aastast.

Lisatud on IMD riikide 2023. aasta rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel, kust on leitavad 64 riigi kohad üldedetabelis ning neljas alamedetabelis. IMDtabel2023.xlsx

Lisainfo:
Peeter Raudsepp
Peeter.Raudsepp@ki.ee
+372 5060415

EKI’l valmis uuring Eesti alkoholiturust ja tarbimisest 2022. aastal

Eesti elanikud tarbisid 2022. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,2 liitrit absoluutalkoholi, mida on 1,2% rohkem kui aasta varem. Alkoholitarbimise kasvu soodustasid endiselt alkoholihindadest kiiremini kasvanud elanike sissetulekud, kuid pidurdavaks teguriks sai tugevalt kasvanud üldine tarbijahinnaindeks, mis piiras märgatavalt elanike ostujõudu, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.

Slaidid: Alkoholi_turg_ja_tarbimine_2022.pdf