EKI veebruari tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede (tarbijate) kindlustunne veebruaris võrreldes jaanuariga oluliselt ei muutunud ja vastav indikaator oli -14 (jaanuaris -13 ning pikaajaline keskmine -10).

Paranemine toimus nii ootustes pere kui ka riigi majandusolukorra suhtes. Veebruaris prognoosis 26% küsitletutest, et Eesti majandusolukord on 12 kuu pärast parem kui nüüd, 34% ootas sama olukorra püsimist ja 30% elanike arvates on olukord siis halvem (jaanuaris olid vastavad protsendid 20, 34 ja 34).

Halvenesid hinnangud tööturu arengutrendidele järgneva aasta jooksul ja säästuvõime prognoos.

Aastatel 2005-2007 oli perede hulgas ülekaalus need pered, kelle hinnangul nende majandusolukord aastaga paranes. Nii hindas 2007. aasta veebruaris 37% küsitletutest, et viimase aastaga nende majandusolukord paranes, 44%-l oli olukord jäänud samaks, 6%-l halvenenud. Alates 2008. a jaanuarist on olnud ülekaalus need pered, kelle hinnangul nende majandusolukord muutus viimase aastaga halvemaks. 2012. veebruaris hindas 22% küsitletutest, et nende majandusolukord viimase aastaga halvenes, 48%-l jäi samaks ja 17%-l paranes.

Tarbijate inflatsiooniootused oluliselt ei muutunud (saldo jaanuaris -21, veebruaris -20).

Perede rahalises olukorras olulisi muutusi aset ei leidnud. Veebruaris 37% peredest säästis, 49% tuli ots-otsaga välja, 14% elas kas varasematest säästudest või oli võlgades.

Püsikaupade ostuprognoos püsib kesine.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Küttepuude hind viimase kuuga oluliselt ei muutunud, kuid võrreldes eelmise aastaga on küte elanikele oluliselt kallim.

Konjunktuurinstituudi hinnauuringute andmetel konteinerites müüdava küttepuidu ja võrgus kaminapuude hinnad kuu võrdluses eriti ei muutunud. Soodusmüükide tulemusel olid jaanuaris lahtised 30-50 cm pikkused küttepuud keskmiselt 2-5% odavamad kui eelmisel kuul ja 3-meetrise saagimata küttepuu hind oli jaanuaris keskmiselt 1% odavam kui detsembris. Võrreldes eelmise aasta jaanuari hindadega, on hinnatõus aga 11%.

Aastavõrdluses on nii toored kui kuivad küttepuud oluliselt kallinenud.

Lahtised toored lepahalud maksid keskmiselt 37 €/rm (ruumimeeter) ja olid 20% kallimad kui jaanuaris 2011, kasehalgude hind (keskmiselt 47 €/rm) oli tõusnud aastaga 5%. Konteineris lepapuude hind (jaanuaris keskmiselt 50 €/rm) tõusis aastaga keskmiselt 16%, kasekonteiner (60 €/rm) oli kallinenud 17%.

Kuivade lahtiste lepahalgude hind (keskmiselt 49 €/rm) oli aastaga kerkinud 9%, samal ajal konteineris müüdavate kuivade lepahalgude hind (62-63 €/rm) eriti ei muutunud. Kuivad kasehalud konteineris kallinesid aastaga 20%.

Kuiva, võrgus müüdava lepa-kaminapuu hind oli tõusnud aastaga keskmiselt 6% (jaanuaris 70 €/rm), kase-kaminapuu hind (ca 80 €/rm) aastavõrdluses ei tõusnud. Lepa-kaminapuu 40-liitrise võrgu hind kõikus 2,2 eurost 3,5 euroni, kasel peamiselt 3-3,5 € vahemikus.

Puitbriketi ja puidugraanulite hind (168 €/t ja 187 €/t) oli võrreldes jaanuariga 2011 tõusnud 2%. Turbabriketi hinnatase langes aastaga 9%, sest Tootsis lõpetati turbabriketi tootmine ja müügiloleva Sangla turbabriketi hinnatase on odavam.

Kõik hinnad on toodud koos käibemaksuga, võimalusel ilma transpordita.

EKI hinnavaatluste andmeil* jaanuaris osa toidukaupu võrreldes eelmise kuuga odavnes (värske kurk, lahtine kartul, jahutatud forell, kilepakis keefir, sai, leib, viinerid ja juust). Enim odavnes kohalik värske kurk (19,1%), mille osas oli palju sooduspakkumisi. Detsembriga võrreldes kallines oluliselt välismaine tomat (40,3%). Broiler kallines 3,3%, kanamunad 3,2%, hakkliha 2,2%, sealiha 2% hapukoor 1,1% ning või 0,8%.

Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on tarbijale enim kallinenud suhkur (31,6%).

Liha ja lihatoodetest kallines aastaga sealiha 5% ja hakkliha 8,1%, kohalik broiler 8,8% ning viinerid 8,2%.

Aastavõrdluses kallines leib 5,7%, või 5%, juust 4,7%, kanamunad 4%, sai 3,2% ja kohvikoor 1,1%.

Odavenesid kilepakis keefir (6,8%) ja kilepakis piim (4,6%). Eestlaste üks lemmikkala forell on aastaga odavnenud 6%.

Aastavõrdluses on praegu odavam pea kogu köögivili, sealhulgas peakapsas 70,3%, lahtiselt müüdav kartul 28,2% ja porgand 10,6%. Turgudel on köögivili oluliselt kallim kui kauplustes. Näiteks maksis jaanuari algul turgudel kapsas keskmiselt 0.38 €/kg, porgand 0.80 €/kg, peet 0.73 €/kg, kartul 0.39 €/kg. Seega on kaupluses kapsas, peet ja porgand 2 korda odavamad kui turul.

Mootorikütuse (95E) keskmine jaehind automaattanklates oli jaanuaris 1.299 €/l, mis on 8,5% kõrgem kui aasta tagasi. Diislikütus kallines aastaga 12,6%.

Toidukaupade hinnad (Eesti tavakaupluste keskmine hind, kohalik kaup, €/kg)

* Hinnad kogutakse kuu esimesel nädalal.

Euroopa Komisjoni poolt 30. jaanuaril avaldatud andmetel oli Eesti majandususaldusindeks* jaanuaris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 101.4 punkti ja see on sama kui detsembris. Kindlustunne tõusis viimase kuuga sesoonselt silutud andmetel tarbijatel, teeninduses, kaubanduses ja langes tööstuses ning ehituses.

Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus viimase kuuga tõusis 1.2 punkti. Majandususaldusindeks oli jaanuaris 92.8 (7.2 punkti alla ajaloolist keskmist). Olukord parenes Suurbritannias, Saksamaal, Hispaanias, Poolas, halvenes aga Prantsusmaal, Itaalias.

Ka euroalal majandususaldus kuuga natuke tõusis (majandususalduse indikaator oli detsembris 92.8, jaanuaris 93.4.

Jaanuaris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise vaid Balti riikides ja Saksamaal.

Vähim oli usaldust majanduse tuleviku suhtes Kreekas (74.9), Portugalis (75.7) ja Küprosel (78.7).

Majandususaldus tõusis kuuga oluliselt Lätis (indeks 105.3, tõus kuuga 2.7 punkti) ja langes natuke Leedus (indeks 100.5, langus 1 punkt). Rootsi majandususaldusindeks oli 97.2 (langus kuuga 1.3 punkti) ja Soomes 94.1 (tõus 0.1 punkti).

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2010).

Euroopa Komisjoni andmetel läheb Euroopa Liidus raisku ligi 50% kasutuskõlblikust toidukaubast, st 89 miljonit tonni aastas, mis teeb 179 kg ühe elaniku kohta. Majapidamistes läheb sellest kogusest raisku 42%, tootmisettevõtetes 39%, jaemüügis 5% ja toitlustusasutustes 14%.

Toidu äraviskamine on probleem ka Eestis, kuigi võrreldes Lääne-Euroopaga on meie sissetulekud ja toidukulud väiksemad, tarbija kokkuhoidlikum ning toidu äraviskamist esineb harvem.

Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud tarbijaküsitluste andmetel* püüdis toitu varasemast vähem ära visata ja oma pere ostusid paremini planeerida pea iga kolmas täiskasvanud Eesti elanik: 2007. a 25%, 2008. a 31%, 2009. a 29% ja 2010. aastal 32%. 2008. aasta jooksul viskas ostetud toidukaupa ära sageli 6%, harva 75% ja mitte kunagi 19% tarbijatest. Mida väiksem sissetulek, seda kokkuhoidlikumalt ja säästlikumalt tarbitakse. Ka vanemad inimesed käituvad toidu suhtes säästlikumalt. Üle vajaduse ostmist esineb rohkem nooremate ja jõukamate tarbijate peredel.

Ostetud toidukaupa visati peredes ära peamiselt seetõttu, et toit läks vanaks või hallitama (64% tarbijatest), toode oli juba ostes riknenud ja söömiskõlbmatu (48% tarbijatest). Kolmandik tarbijatest märkis, et “parim enne” või “kõlblik kuni” kuupäev möödus, pakend jäi avamata või poolikuks (33%), samuti ei soovitud mitu päeva järjest süüa sama toitu (32%) või toit ei sobinud mõnele pereliikmele (31%). Toidu äraviskamist soodustavad liiga suured pakendid või eri suurustega pakendite (kaalukauba) puudumine toiduostukohas. Liiga suurte pakendite ja seega suurema toidukoguse ostmise tõttu viskas toitu ära 24% tarbijatest.

Tarbijad viskasid sagedamini ära leiva- ja saiatooteid (toode läks vanaks, kuivas ära, läks kilepakendis hallitama jms), piimatooteid (toode hapu, tilgastanud, juust, jogurt hallitanud, liiga suur pakend, kasutuskõlblikkuse tähtaeg möödus jms) ja lihatooteid.  Köögi- ja puuviljade osas toodi esile nende kiiret riknemist, samuti mahetoodete puhul, mida visatakse ülejäägi korral sagedamini minema, kuid samas eelistatakse osta, sest soovitakse süüa säilitusainevaba ja tervislikku toitu.

Majandussurutis, töötus ja pingelisem pere-eelarve on jätkuvalt avaldamas mõju elanike toidu ostudele ja madalama sissetulekuga inimesed kaaluvad niigi väga, mida ostavad. Samas on Eestis nii jõukamatel tarbijatel, kaubandusel kui tööstusel siiski vajalik ja oluline mõelda toidu kadude vähendamisele.

* Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, 2007-2010.