Euroopa Komisjoni andmetel oli Eesti majandususalduse indikaator novembris 83,1 ja see on oluliselt alla pikaajalist keskmist (100) ja eelmise aasta novembri taset (106,7). Halb on majandususaldus kogu Euroopa Liidus. Natuke parem pikaajalisest keskmisest oli majandusaldus vaid mõnes Lõuna Euroopa riigis, mis nii otseselt pole Ukrainas toimuvast sõjast pihta saanud  (Kreeka, Bulgaaria, Küpros, Horvaatia, Rumeenia).

Eestis langesid nii ehituse kui tööstuse kindlustunne. Eestis oli majandususalduse indikaator halvem kui Lätis (91,0) ja Leedus (94,8).

Tarbijate kindlustunne püsis novembris väga madal ja kindlustunde indikaator oli –36 (oktoobris –38, aasta tagasi novembris –12, pikaajaline keskmine –8). 59% perede majanduslik olukord on viimase aasta jooksul halvenenud ja 51% hinnangul halvenemine jätkub ka lähema 12 kuu jooksul. Säästa suutis novembris 44% peredest, 35% tuli ots-otsaga välja, 14% kulutas varasemaid sääste ja 3% oli võlgades.

Halvad on tarbijate hinnangud ka Eesti majanduse olukorrale ja ootused riigi majandusarengule. 78% vastanute arvates on majanduse olukord Eestis aasta pärast halvem.

Inflatsiooniootused püsivad kõrged ning tarbijate hinnangul võivad hinnad järgneva aasta jooksul tõusta 13%.

Elanike hinnangul töötus lähema aasta jooksul Eestis oluliselt kasvab (saldo +60, aasta tagasi +21).

„Konjunktuur“ nr 3/222 (2022) slaidid: Konjunktuur_nr3_(222)_slaidid.pdf

„Konjunktuur“ nr 2/221 (2022) slaidid: Konjunktuur_nr_2_(221)_slaidid.pdf

Eesti elanikud tarbisid 2021. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi, mida on 2,3% rohkem kui aasta varem. Üldise palgakasvu taustal on muutunud alkohol järjest kättesaadavamaks, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.

Slaidid Alkoholi turg 2021.pdf

„Konjunktuur“ nr 1/220 (2022) slaidid: Konjunktuur nr_1_(220)_slaidid.pdf

COVID-19 pandeemia tõttu kuuluvad kaitsemaskid  alates 2020. aastast igaühe ellu ning nende kättesaadavus ja varustuskindlus on jätkuvalt aktuaalne probleem. Eesti ei olnud hästi valmis 2020.a Covid-19 pandeemiaga tekkinud suureks isikukaitsevahendite nõudluseks. Uute hädaolukordade tekkimist ei saa välistada ja selleks peaks riik paremini valmis olema. Eesti Konjunktuuriinstituut hindas koos Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga läbi viidavas projektis „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)“ isikukaitsevahendite tootmist ja kaubandust Eestis.

Artikkel isikukaitsevahendite teemal on üleval https://www.err.ee/1608473753/ulevaade-isikukaitsevahendite-kriis-laoinfo-puudumine-ja-soltuvus-aasiast

Projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)“ rahastatakse Eesti Teadusagentuuri ja Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatava programmi RITA vahenditest.