„Konjunktuur“ nr 2/217 (2021)

„Konjunktuur“ nr 2/217 (2021) slaidid Konjunktuur_nr_2_(217)_2021_slaidid.pdf

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale slaidid: Alkoholi_slaidid_pressile.pdf

EKI: poole aasta pärast on majanduse olukord märgatavalt parem

EKI majandusekspertide hinnangul oli ärikliima märtsis rahuldav ja parem kui 3 kuud tagasi.  Eksperdid  hindasid märtsis Eesti majanduse üldolukorda -43 punktiga (skaalal -100 kuni +100), mis on 30 punkti võrra parem tulemus kui eelmisel vaatlusel detsembris. Eriti tuntavalt on paranenud investeeringute olukord. 71% ekspertidest hindas, et majanduse üldolukorra paranemine jätkub ka järgneva 6 kuu jooksul. „Saame prognoosida, et järgmise poole aasta jooksul Eesti majanduse olukord märgatavalt paraneb, kuid selle eelduseks on COVID-19 leviku taandumine, vaktsineerimise kasv ja majanduse taasavanemine ,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks oli märtsis 94 punkti. Majandususaldus on peale eelmise aasta koroona I laine järsku kukkumist oluliselt paranenud, kuid on veel endiselt madalam pikaajalisest keskmisest (100 punkti). Ettevõtjate kindlustunde tõusu pidurdumise põhjuseks märtsis on pandeemia piiramiseks valitsuse poolt rakendatud tegevuspiirangud, mis on vähendanud mitmete valdkondade ettevõtete nõudlust. „Erinevate majandusharude ettevõtted on koroonakriisis pihta saanud väga erinevalt. Kui tööstus ja suur osa kaubandusest on kriisiga hästi hakkama saanud, siis mitmete teenindusharude majanduskonjunktuur on halb. Nii on suuri probleeme turismisektoril, hotellidel, restoranidel, loomemajandusel. Suhteliselt hästi on kriisis läinud aga telekomi ja IT sektoril, sest just neid teenuseid on ühiskond kaugtöö ja digiõppe käigus rohkem vajanud.“

Konjunktuuriinstituudi 2021. aasta I kvartali raportist leiab ka ülevaate COVID-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid märtsis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele, turismiettevõtetele, tööstusettevõtetele ja majandusharuti on murekohad erinevad. Paljudele ettevõtetele oli märtsis suurimateks probleemideks töötajate osaline puudumine haigestumise ja eneseisolatsiooni tõttu ning nõudluse nappus. Endiselt on ettevõtetele probleemiks ka suurenenud kulud töö ümberkorraldamiseks ja viiruse tõrjeks. Võrreldes koroonaviiruse esimese lainega (aasta tagasi) on suurenenud tarneahela probleemid. Tootmiseks vajalikke sisendeid on raskem hankida ja need on kallimad.  „Tõenäoliselt on poole aasta pärast olukord oluliselt parem, kuid teatud tegurid, näiteks globaalsetel turgudel kallinenud sisendid või lisanduvad kulud viiruse tõrjeks, jäävad ettevõtteid ka siis häirima,“ ütles Josing.

Tarbijate kindlustunne püsib madal. Suurem osa peredest (80%) hindas märtsis, et nende majanduslik olukord on sama, kui 12 kuud tagasi, kuid püsikaupade oste planeerides ollakse ettevaatlikumad ja töötust nähakse püsivat tavapärasest kõrgem. Hinnates perede rahanduslikku olukorda, on vähenenud säästa suutvate perede osakaal (vastanutest 43%) ja suurenenud ots-otsaga kokku tulevate perede osakaal, keda oli vastanutest 55%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 4 liikmelise pere nädala toidukorv maksis märtsis 80 eurot. 2020. aasta märtsikuuga võrreldes on toidukorv kallinenud 2,4%. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2020) kalleima märtsi ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha ja lihatooted. Odavnenud on köögivili.

Konjunktuur_nr_1_(216)_(2021_1kv)_slaidid.pdf

Ilmus „Konjunktuur” nr 4/215 (2020)

EKI väljaanne „Konjunktuur” nr 4 (215) annab ülevaate Eesti majanduse hetkeolukorrast detsembris ja arenguväljavaadetest eelseisval 6 kuul. Ülevaade Eesti majandusest tugineb EKI ekspertide paneeli hinnangutele ja ligi 1000 ettevõtte tippjuhi ning 800 tarbija küsitlusele.

EKI majandusanalüütikute paneel hindas detsembris Eesti majanduse üldolukorda halvaks. Hinnang oli -73 punkti (skaalal -100 … +100), kusjuures hinnangud jagunesid järgmiselt (sulgudes septembri hinnangud):

Olukord on hea                            0% eksperte (0%)
Olukord on rahuldav                   27% eksperte (40%)
Olukord on halb                         73% eksperte (60%)
Hinnangute saldo                           -73 punkti (-60 p)

Ekspertide paneeli detsembri hinnangud lubavad eeldada, et kuue kuu pärast on Eesti majanduse üldolukord praegusest parem. Täpsemalt jagunesid ekspertide hinnangud majandusolukorra kohta 6 kuu pärast järgmiselt:

Olukord on siis parem                  60% eksperte
Olukord on umbes sama               40% eksperte
Olukord on siis halvem                   0% eksperte
Ootuste saldo                                   60 punkti

Ettevõttejuhtide ja perede hinnangute alusel koostatud äribaromeetreid ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks IV kvartalis tõusis (juuni 71,6 p, september 87,3 p, detsember 92,5 p), kuid on endiselt madalam pikaajalisest keskmisest (100 p). Eesti majandususaldusindeks (92,5 p) on veidi kõrgem EL riikide keskmisest (89,5 p).

„Konjunktuuris” on palju muudki huvitavat, näiteks ülevaade Covid–19 tekitatud kriisi mõjust Eesti ettevõtetele ja ettevõtete ootustest lähemaks kuueks kuuks (küsitluse alusel), samuti Eesti majandusarengu prognoos aastani 2023. Lisaks saab teavet, milline on eestimaalaste kala ja kalatoodete tarbimine ja kui palju on kallinenud toidu ostukorv.

Konjunktuur_nr_4_slaidid(2020_4kv).pdf

Eesti Konjunktuuriinstituut uurib esmatarbekaupade ja isikukaitsevahendite varustuskindlust Eestis

2020. aastal puhkenud koroona pandeemia on mõjutanud oluliselt globaalseid tarneahelaid ning selle kriisi valguses on paljud riigid ning ka Eesti üle vaatamas, kas ja kuidas tarneahela häirete korral tagada riigis eluliselt oluliste toodete ja teenuste varustuskindlus. 2020. aasta märtsis, aprillis tekkinud probleemid riigipiiridel, töö katkestanud ettevõtted, lepingute katkemine, kiire hinnatõus ja protektsionismi kasv näitas, et normaalolukorras efektiivsed globaalsed tarneahelad on kriisi tingimustes vägagi haavatavad.

Eesti Maaülikooli, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostöös läbi viidavas teadusuuringus „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ vaadeldakse, milline on nendes valdkondades Eestis varustuskindlus ning kuidas seda tagada erinevate kriisistsenaariumite korral. Analüüsitakse avaliku sektori ja ettevõtete toimetulekut tarneahela kriisi tingimustes ja võimalusi varustuskindluse parandamiseks Eestis.

Eesti Konjunktuurinstituut juhib uuringus esmatarbekaupade ja isikukaitsevahendite tarneahela analüüsimist. Eesti Konjunktuuriinstituut on varasemalt läbi viidud uuringuid elanikkonna varustatuse, tarneahela, COVID-19 mõju kohta, mille käigus kogutud infot ja metoodika rakendamisega seotud kogemust kasutatakse ära ka käesolevas uuringus.  Uuringu valmimisel teevad konsortsiumiga koostööd Maaelu-, Sotsiaal-, Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Sise-, Keskkonna- ja Rahandusministeeriumid ning Riigikantselei.

Uuring „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ viiakse läbi RITA programmi raames ning rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Ilmus „Konjunktuur“ nr 3/214 (2020)

EKI väljaanne „Konjunktuur“ nr 3(214) annab ülevaate Eesti majanduse hetkeolukorrast septembris ja arenguväljavaadetest eelseisval 6 kuul. Ülevaade Eesti majandusest tugineb EKI ekspertide paneeli hinnangutele ja ligi 1000 ettevõtte tippjuhi ning 800 tarbija küsitlusele.

„Konjunktuurist“ nähtub, et Eesti majanduse hetkeseis on endiselt halb, kuid parem kui kolm kuud tagasi. Koroonaviiruse mõju inimeste tervisele suvekuudel mõnevõrra nõrgenes, kuid mõju majandusele on endiselt arvestatav. Sama kehtib ka maailmamajanduse kohta tervikuna. EKI majandusanalüütikute paneel hindas septembris Eesti majanduse üldolukorra hetkeseisu -60 punktiga (skaalal -100 … +100), kusjuures hinnangud jagunesid järgmiselt (sulgudes juuni hinnangud):

Olukord on hea                             0% eksperte (0%)
Olukord on rahuldav                    40% eksperte (14%)
Olukord on halb                           60% eksperte (86%)
Hinnangute saldo                            -60 punkti (-86 p)

Võrdlus juuni küsitlusega näitab, et Eesti majandusolukord on septembris 26 punkti parem ning hetkeolukorrale rahuldava hinnangu andnud ekspertide osakaal tõusis 3 kuuga 14%-lt 40%-le.

Ettevõttejuhtide ja perede septembrikuu hinnangute alusel koostatud äribaromeetrite ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks (sesoonselt tasandatud) näitab samuti, et Eesti majandusolukord pole hea, kuid on III kvartalis siiski paranenud (juuni 71,6 p, september 87,3 p).

Positiivne on ka see, et ekspertide paneeli septembri hinnangutest nähtub, et 6 kuu pärast on Eesti majanduse üldolukord parem kui praegu. Ekspertide paneeli hinnangutest võib ka järeldada, et koroonakriisist põhjustatud majanduskriisi tipp ületatakse veel käesoleval aastal. Täpsemalt olid ekspertide hinnangud majandusolukorra kohta 6 kuu pärast järgmised:

Olukord on siis parem                 40% eksperte
Olukord on umbes sama              33% eksperte
Olukord on siis halvem                27% eksperte
Ootuste saldo                                13 punkti

„Konjunktuuris“ on palju muudki huvitavat. Näiteks artiklid : „Äribaromeetrid september 2020“, „Covid – 19 viirushaiguse mõju Eesti ettevõtetele“, „Eesti positsioon rahvusvahelises digitaalse konkurentsivõime reitingus“, „Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades“ jne.

„Konjunktuuris“ nr 3 (214) on 67 lehekülge, head lugemist!

Konjunktuur_nr_3 2020_slaidid.pdf

Eesti Konjunktuuriinstituut

Tarbijate kindlustunne augustis püsis madal

 

Tarbijabaromeeter[1]

Elanike hinnangul ei ole nende pere majandusolukord viimase aasta jooksul oluliselt muutunud ja 2/3 peredest ei näe ette olulisi muutusi ka lähema aasta jooksul.

Suurem osa peredest (67%) hindas augustis, et nende majanduslik olukord on sama, kui oli 12 kuud tagasi.

Ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast viimase kuuga oluliselt ei muutunud (saldo juulis +3, augustis +2) ja on natuke paremad pikaajalisest keskmisest (0). Augustis lootis pere majandusolukorra paranemist 17%, samaks jäämist 66% ja halvenemist kartis 12% vastanutest.

Riigi majandusarengu väljavaated endiselt halvad

Augustis elanike poolt antud hinnang Eesti majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul oli natuke negatiivsem kui kuu tagasi (saldo juulis -17, augustis -18). Ootused majandusolukorra muutumisel järgneva aasta jooksul püsivad sügavalt negatiivsed. 46% küsitletutest prognoosis, et riigi majandusolukord on aasta pärast halvem, 29% samaks jäämist ja 9 % lootis paranemist (saldo juulis -17, augustis -19, pikaajaline keskmine +4).

Elanike tööturule antud hinnangutes kajastub tööturu olukorra halvenemine ja 74% vastanute arvates kasvab töötus järgneva 12 kuu jooksul (saldo +35, pikaajaline keskmine +13).

Elanike hinnangul kasvavad tarbijahinnad järgneva aasta jooksul 1%.

Perede rahanduslik olukord pole viimaste kuudega oluliselt muutunud

Perede rahanduslik olukord püsis augustis parem pikaajalisest keskmisest ja ligilähedaselt samal tasemel eelmise aasta augustiga (saldo +23, pikaajaline keskmine +14). Säästvate perede osakaal (48%) on natuke väiksem kui eelmisel kuul (53%) ja suurenenud on ots-otsaga kokku tulevat perede osakaal. Vähenenud on ka perede ootus, et suudetakse säästa järgneva 12 kuu jooksul (tõenäoseks pidas seda augustis 48% vastanutest, kuu tagasi 53%).

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale (august  2020, % vastanutest)

Säästab palju

Säästab
natuke
Nii palju kui teenib
ka kulutab
Elatakse varasemate säästude abil Elatakse võlgu
0 48 51 1

0

Püsikaupade ostukavatsused, mis viimastel kuudel on olnud oluliselt kahanenud, muutusid augustis mõnevõrra optimistlikumaks, kuid on endiselt alla pikaajalist keskmist taset (saldo -32, pikaajaline keskmine -21).

Tarbijate kindlustunne on madal. Tarbijate kindlustunde indikaator[2] oli augustis -13, mis on 2 punkti parem eelmise kuu näitajast, kuid oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest (–7).

Tarbijate kindlustunne on tavapäraselt erinevate sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja augustis kindlustunde indikaator negatiivne kõigis analüüsitavates sotsiaalsetes gruppides.

 


 

[1] Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Küsitlus viidi läbi 1.–10. augustini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

[2] Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja püsikaupade ostu prognoosi.