EKI äribaromeetrid: aprill 2017

Tööstuse ärikonjunktuur paranes. Ärikindluse indikaator tõusis aprillis 4 punkti ja on nüüd jõudnud 15 punktile. See on oluliselt parem pikaajalisest keskmisest (4 p) ja kõrgem ka eelmise aasta aprilli näitajast (4 p). Ärikindluse paranemine tugineb eelkõige nõudluse (tellimuste) kasvule. Ettevõtete hinnangul on tellimused toodangule esmakordselt viimase 12 kuu jooksul ületanud nn tavalise taseme ning vastav saldo on tõusnud 3 punktile (pikaajaline keskmine saldo on –8 p). Nõudluse aktiviseerumist kinnitavad ka valmistoodete varud, mis paljudel (17%) ettevõtetel on juba liiga väikesed. Ärikindlust hoiab üleval ka positiivne toodangu mahu prognoos eelseisvaks 3 kuuks – 40% ettevõtetest toodangu maht kasvab.

Ehitussektori olukord pareneb. Ärikindluse indikaator jätkas aprillis tõusu ja näitab nüüd 19 punkti (märtsis 15 p, eelmise aasta aprillis 8 p, pikaajaline keskmine –3 p). Mõlemad kindlustunde põhikomponendid, nii tellimuste portfell kui ka töötajate arvu prognoos, näitavad soodsa konjunktuuri jätkumist ja isegi mõningast paranemist. Tellimuste portfelli saldo tõusis 9 punktile (märtsis 1 p) ja töötajate arvu muutumist eelseisval 3 kuul näitav saldo tõusis 30 punktile (märtsis 29 p).

Jaekaubanduse ärikonjunktuur püsib hea. Ärikindluse indikaator tõusis aprillis 8 punkti (näitab nüüd 21 punkti) ja see on ligilähedast sama tase kui eelmise aasta aprillis. Viimase 3 kuu müük oli edukas (saldo 21 p) ning hinnangud eelseisva 3 kuu müügi osas on veelgi optimistlikumad (saldo 56 p). Ärikonjunktuuri näitaja aprillis mõõdukalt paranes, kuid ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on natuke halvem kui aasta tagasi.

Teenindussektori ärikindlus aprillis taas paranes ning vastav indikaator tõusis 6 punktilt 15 punktile (aasta varem aprillis 7 p) ning ületab nüüd ka oma pikaajalist keskmist taset (9 p). Kõik ärikindluse komponendid viimase kuuga mõnevõrra paranesid ja on nüüd paremad ka aastatagustest.

Tarbijate kindlustunne on endiselt kõrge. Kindlustunde indikaator (–3) on parem pikaajalise keskmisest (–9), kuid võrreldes märtsiga langes 1 punkti võrra. Tarbijabaromeetri põhinäitajatest halvenesid viimase kuuga ootused riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja säästuprognoos. Inflatsiooniootused püsivad kõrged.

Alkoholitarbimine on langustrendis

Konjunktuuriinstituudi analüüs näitab, et Eesti elanike alkoholitarbimine väheneb juba neljandat aastat järjest. Arvestuste kohaselt oli tarbimine 2016. aastal 9,9 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta (absoluutalkoholina) ja võrreldes 2015. aastaga on tarbimise langus 6%.

Tarbimine on vähenenud pea kõikide joogiliikide lõikes. Kangete alkohoolsete jookide tarbimine kokku on langenud 5% ja õlle tarbimine 3%. Alkohoolsetest jookidest on kasvanud vaid viinamarjaveinide tarbimine (+4%). Ühe täiskasvanud elaniku kohta tarbiti 2016. aastal 80,3 liitrit õlut, 9,5 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, 7,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke (siidreid, long drinke) ning 13,4 liitrit viinamarjaveine.

Välisturistid külastasid Eestit 2016. aastal rohkem ja nende ostumaht suurenes. Välisturistid ostsid Eestist endiselt kõige enam kaasa õlut ja lahjasid alkohoolseid jooke. Lahjade alkohoolsete jookide (siidrid, long dringid) turistide kaasaostud suurenesid aastaga 3%, õlle ja kangete alkohoolsete jookide kaasaostmine kasvas 2%.

2016. aasta oli esimene aasta kui eestimaalaste alkoholi tarbimise arvutamisel Konjunktuuriinstituut mitte ainult ei lahutanud Eesti alkoholimüügist maha turistide poolt kaasa ostetud alkoholi, vaid liitis Eesti tarbimise numbrile juurde eestimaalaste poolt välismaalt (peamiselt Lätist) tehtud ostud. Piiritaguste ostude arvel lisandus 0,8 l absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta (mis on alla kümnendiku kogutarbimisest).

Illegaalne alkoholi tarbimine jäi 2016. aastal (võrreldes eelnenud aastaga) samale tasemele. Samas on illegaalse alkoholi tarbimise hulka esmakordselt arvestatud ka Eesti elanike poolt Lätist toodud ja edasi müüdud alkohoolsete jookide kogused. Kui seni olid illegaalse alkoholi turumahu näitajad suures osas tuginenud idapiiri tagant salakaubana sisse toodud kangete alkohoolsete jookide teadlikule tarbimisele, siis 2016. aastal on arvesse võetud ka need kogused, mis toodi eraisikute poolt seaduslikult Euroopa Liidu riikidest (enamasti Lätist), kuid müüdi siin edasi. Enamasti ei nähta selles elanike poolt midagi keelatut, kuid et makse selle alkoholi müügi pealt riigile ei maksta, on tegemist siiski illegaalse tegevusega. Kokku moodustas illegaalne alkoholi tarbimine 1,4 miljonit liitrit.

Kui kaupade ja teenuste hinnad kallinesid Eestis 2016. aastal vaid pisut (üldine tarbijahinnaindeks oli +0,1%), siis alkohoolsed joogid kallinesid aktsiisitõusu mõjul 6,7%. Kasvasid kõikide alkohoolsete jookide gruppide jaehinnad, kuid teistest enam tõusid kangete alkohoolsete jookide hinnad. Näiteks tõusid viinade hinnad 13,6%, džinnide hinnad 10% ning liköörid kallinesid 8%.

Eesti Konjunktuuriinstituut

Ilmus Konjunktuur nr 200

„Konjunktuur“ nr 1/200 esitlus toimus Kaubandus-Tööstuskojas.
Konjunktuur_nr 1_200_slaidid.pdf

Eesti elanike alkoholi ostmine Lätist 2016. aastal

Eesti elanike alkoholi ostmine Lätist 2016. aastal: Läti piiriülesed ostud.pdf

Ilmus Konjunktuur nr 4/199

„Konjunktuur“ nr 4/199 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur_nr4_(199)_esitlus.pdf

Eesti toidusektori ekspordivõimekus

Eesti toidusektori ekspordivõimekus ja Euroopa Liidu kvaliteedimärkide uuring esitlus: Eesti_toidusektori_ekspordivõimekus.pdf

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Marje Josingu ettekanne Tervise Arengu Instituudi Alkoholikonverentsil 2016:
Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale