Varimajanduse trendid

Varimajanduse trendid esitlus: Varimajanduse trendid.pdf

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale esitlus:
Alkoholi turg ja tarbimine.pdf

Eesti tõusis riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis koha võrra ja on nüüd kolmekümnes

Täna avaldas Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD)* riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise 2017. aasta tulemused. Sellest nähtub, et Eesti on tänavu riikide edetabelis 30. kohal ja tõusnud aastaga 1 koha võrra. Eesti on 30 edukama riigi hulgas olnud (alates 2002. aastast, kui Eesti ühines projektiga) nüüd juba 9 korda, kusjuures kõrgeim koht edetabelis oli 2006. aastal.

Lisaks riikide edetabeli kohale (reitingule) avaldab IMD riikide konkurentsivõime ka %-na esikohal oleva riigi suhtes. Sellest nähtub, et 2017. aastal hinnati Eesti konkurentsivõimet 77,8%-ga Hongkongi suhtes, kes sel aastal juhib edetabelit. Hea meel on märkida, et nii kõrgelt pole Eesti suhtelist konkurentsivõimet varem hinnatud. Varasem “rekord” on 2007. aastast ja võrdub 74,3%-ga (eelmisel aastal oli näitaja 73,5%).

Lisaks toodule nähtub IMD 2017. aasta üldedetabelist, et maailma kõige konkurentsivõimelisem riik on tänavu taas Hongkong, kellele järgnevad (TOP 10): Šveits, Singapur, USA, Holland, Iirimaa, Taani, Luksemburg, Rootsi ja Araabia Ühendemiraadid. Eestile enam huvi pakkuvate riikide kohad edetabelis on järgmised: Rootsi – 9. koht (eelmine aasta 5. k), Soome – 15. koht (20. k), Leedu – 33. koht (30. k), Läti – 40. koht (37. k), Venemaa – 46. koht (44. k) ja Ukraina – 60. koht (59. k).

Eesti kohta võib veel märkida, et meie suhteliseks tugevuseks tegevusvaldkonniti (alamedetabelite andmetel) on:

  • Valitsuse tõhusus – 23. koht (eelmine aasta 20. k)
  • Infrastruktuur – 29. koht (eelmine aasta 33. k)
  • Äritegevuse efektiivsus – 32. koht (eelmine aasta 34. k)

Kõige nõrgemaks lüliks riikide võrdluses on majanduse seisund – 44. koht (eelmine aasta 39. koht).

Üksikute komponentide (20) lõikes on Eesti kohad riikide võrdluses järgmised:

Hinnad

8. koht

Haridus

13. koht

Riigi rahandus

14. koht

Äriseadustik

17. koht

Juhtimise praktika

23. koht

Baasinfrastruktuur

26. koht

Väärtushinnangud

26. koht

Rahvusvaheline kaubandus

29. koht

Tervishoid ja keskkond

29. koht

Tehnoloogiline infrastruktuur

30. koht

Institutsionaalne raamistik

31. koht

Sotsiaalne raamistik

32. koht

Finantsid

36. koht

Tootlikkus

37. koht

Maksupoliitika

38. koht

Tööjõuturg

41. koht

Teaduslik infrastruktuur

42. koht

Tööhõive

43. koht

Välisinvesteeringud

51. koht

Siseriiklik majandus

55. koht

Põhjalik ülevaade Eesti konkurentsivõimest valmib Konjunktuuriinstituudil aasta lõpuks.

* Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD koostööpartner

Toiduhinnad langesid kolmandat kuud järjest

FAO toiduhinna indeks oli 2017. aasta aprillis keskmiselt 168,0 punkti, mis jäi 3,1 punkti (1,8%) madalamaks kui märtsis, kuid püsis siiski 15,2 punkti (10%) kõrgem kui 2016. aasta aprillis. Sarnaselt märtsiga langesid ka aprillis kõigi indeksi arvutamisel kasutatavate toodete hinnad. Erandiks oli taas vaid liha, mille hind tõusis.

Teravilja hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 146,0 punkti, langedes eelmise kuuga võrreldes 1,8 punkti (1,2%) ja aasta varasema seisuga võrreldes 3,8 punkti (2,5%). Enamike teraviljade, eriti nisu, hinnale maailmaturul on oluliselt mõjunud pingeline konkurents eksporditurul ning ootus, et teravilja jätkub piisavalt ka 2017/18 hooajal. Seevastu riisi hind aprillis tõusis, põhjuseks müügi kiire kasv eelkõige Lähis-Idas.

Õli hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 161,1 punkti, mis oli 6,6 punkti (3,9%) võrra madalam kui märtsis. Indeks on langenud juba kolmel järjestikusel kuul ning kukkunud 9 kuu madalaimale tasemele. Suurel määral on languse taga madalad palmi- ja sojaõli hinnad. Vähene impordinõudlus maailmaturul ning tootmise taastumise perspektiiv Kagu-Aasias on kukutanud palmiõli noteeringud madalaimale tasemele 2016. aasta juulist alates. Sojaõli hinda on langetanud rikkalik saak Lõuna-Ameerikas ning prognoosid kõigi aegade suurimast soja kasvupinnast USA-s 2017/18 aastal.

Piimatoodete hinnaindeks oli eelmisel kuul 183,6 punkti, jäädes 6,2 punkti (3,3%) madalamaks kui märtsis. Indeks langes teist kuud järjest. Põhjapoolkeral on saabumas piimatootmise tipphooaeg, mistõttu rohked tarned hajutasid hankemured ning andsid lootust piimapulbri ja juustu tootmise kasvuks. Või hind, vastupidiselt teistele piimatoodetele, tõusis. Või noteeringuid tugevdas kasvav sisenõudlus Euroopas ja Põhja-Ameerikas, mis vähendas ekspordikoguseid.

Liha hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 166,6 punkti, mis oli aga 2,8 punkti (1,7%) kõrgem kui märtsis. Liha hinnad on aasta algusest alates tasapisi tõusnud. Nelja kuuga on indeks tõusnud ligi 5%. Tugevnesid lamba- ja sealiha noteeringud, samas veise- ja linnuliha hinnad püsisid pea muutumatuna. Sealiha hinnatõusu taga on kasvav sisenõudlus Euroopa Liidus ning suurenenud müük Hiinasse ja Korea Vabariiki. Lambaliha noteeringuid tugevdas hooajaline nõudlus. Samas linnu- ja veiseliha turg jäi hästi tasakaalustatuks.

Suhkru hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 233,3 punkti, olles 23,3 punkti (9,1%) allpool märtsikuisest indeksi väärtusest. Ühtlasi on see ka kaheteistkümne kuu madalaim tase. Hinnalanguse põhilisteks teguriteks on nõrk impordinõudlus maailmaturul ja väljavaated suurematele eksporditarnetele Brasiilias.

EKI äribaromeetrid: aprill 2017

Tööstuse ärikonjunktuur paranes. Ärikindluse indikaator tõusis aprillis 4 punkti ja on nüüd jõudnud 15 punktile. See on oluliselt parem pikaajalisest keskmisest (4 p) ja kõrgem ka eelmise aasta aprilli näitajast (4 p). Ärikindluse paranemine tugineb eelkõige nõudluse (tellimuste) kasvule. Ettevõtete hinnangul on tellimused toodangule esmakordselt viimase 12 kuu jooksul ületanud nn tavalise taseme ning vastav saldo on tõusnud 3 punktile (pikaajaline keskmine saldo on –8 p). Nõudluse aktiviseerumist kinnitavad ka valmistoodete varud, mis paljudel (17%) ettevõtetel on juba liiga väikesed. Ärikindlust hoiab üleval ka positiivne toodangu mahu prognoos eelseisvaks 3 kuuks – 40% ettevõtetest toodangu maht kasvab.

Ehitussektori olukord pareneb. Ärikindluse indikaator jätkas aprillis tõusu ja näitab nüüd 19 punkti (märtsis 15 p, eelmise aasta aprillis 8 p, pikaajaline keskmine –3 p). Mõlemad kindlustunde põhikomponendid, nii tellimuste portfell kui ka töötajate arvu prognoos, näitavad soodsa konjunktuuri jätkumist ja isegi mõningast paranemist. Tellimuste portfelli saldo tõusis 9 punktile (märtsis 1 p) ja töötajate arvu muutumist eelseisval 3 kuul näitav saldo tõusis 30 punktile (märtsis 29 p).

Jaekaubanduse ärikonjunktuur püsib hea. Ärikindluse indikaator tõusis aprillis 8 punkti (näitab nüüd 21 punkti) ja see on ligilähedast sama tase kui eelmise aasta aprillis. Viimase 3 kuu müük oli edukas (saldo 21 p) ning hinnangud eelseisva 3 kuu müügi osas on veelgi optimistlikumad (saldo 56 p). Ärikonjunktuuri näitaja aprillis mõõdukalt paranes, kuid ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on natuke halvem kui aasta tagasi.

Teenindussektori ärikindlus aprillis taas paranes ning vastav indikaator tõusis 6 punktilt 15 punktile (aasta varem aprillis 7 p) ning ületab nüüd ka oma pikaajalist keskmist taset (9 p). Kõik ärikindluse komponendid viimase kuuga mõnevõrra paranesid ja on nüüd paremad ka aastatagustest.

Tarbijate kindlustunne on endiselt kõrge. Kindlustunde indikaator (–3) on parem pikaajalise keskmisest (–9), kuid võrreldes märtsiga langes 1 punkti võrra. Tarbijabaromeetri põhinäitajatest halvenesid viimase kuuga ootused riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja säästuprognoos. Inflatsiooniootused püsivad kõrged.

Alkoholitarbimine on langustrendis

Konjunktuuriinstituudi analüüs näitab, et Eesti elanike alkoholitarbimine väheneb juba neljandat aastat järjest. Arvestuste kohaselt oli tarbimine 2016. aastal 9,9 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta (absoluutalkoholina) ja võrreldes 2015. aastaga on tarbimise langus 6%.

Tarbimine on vähenenud pea kõikide joogiliikide lõikes. Kangete alkohoolsete jookide tarbimine kokku on langenud 5% ja õlle tarbimine 3%. Alkohoolsetest jookidest on kasvanud vaid viinamarjaveinide tarbimine (+4%). Ühe täiskasvanud elaniku kohta tarbiti 2016. aastal 80,3 liitrit õlut, 9,5 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, 7,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke (siidreid, long drinke) ning 13,4 liitrit viinamarjaveine.

Välisturistid külastasid Eestit 2016. aastal rohkem ja nende ostumaht suurenes. Välisturistid ostsid Eestist endiselt kõige enam kaasa õlut ja lahjasid alkohoolseid jooke. Lahjade alkohoolsete jookide (siidrid, long dringid) turistide kaasaostud suurenesid aastaga 3%, õlle ja kangete alkohoolsete jookide kaasaostmine kasvas 2%.

2016. aasta oli esimene aasta kui eestimaalaste alkoholi tarbimise arvutamisel Konjunktuuriinstituut mitte ainult ei lahutanud Eesti alkoholimüügist maha turistide poolt kaasa ostetud alkoholi, vaid liitis Eesti tarbimise numbrile juurde eestimaalaste poolt välismaalt (peamiselt Lätist) tehtud ostud. Piiritaguste ostude arvel lisandus 0,8 l absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta (mis on alla kümnendiku kogutarbimisest).

Illegaalne alkoholi tarbimine jäi 2016. aastal (võrreldes eelnenud aastaga) samale tasemele. Samas on illegaalse alkoholi tarbimise hulka esmakordselt arvestatud ka Eesti elanike poolt Lätist toodud ja edasi müüdud alkohoolsete jookide kogused. Kui seni olid illegaalse alkoholi turumahu näitajad suures osas tuginenud idapiiri tagant salakaubana sisse toodud kangete alkohoolsete jookide teadlikule tarbimisele, siis 2016. aastal on arvesse võetud ka need kogused, mis toodi eraisikute poolt seaduslikult Euroopa Liidu riikidest (enamasti Lätist), kuid müüdi siin edasi. Enamasti ei nähta selles elanike poolt midagi keelatut, kuid et makse selle alkoholi müügi pealt riigile ei maksta, on tegemist siiski illegaalse tegevusega. Kokku moodustas illegaalne alkoholi tarbimine 1,4 miljonit liitrit.

Kui kaupade ja teenuste hinnad kallinesid Eestis 2016. aastal vaid pisut (üldine tarbijahinnaindeks oli +0,1%), siis alkohoolsed joogid kallinesid aktsiisitõusu mõjul 6,7%. Kasvasid kõikide alkohoolsete jookide gruppide jaehinnad, kuid teistest enam tõusid kangete alkohoolsete jookide hinnad. Näiteks tõusid viinade hinnad 13,6%, džinnide hinnad 10% ning liköörid kallinesid 8%.

Eesti Konjunktuuriinstituut

Ilmus Konjunktuur nr 200

„Konjunktuur“ nr 1/200 esitlus toimus Kaubandus-Tööstuskojas.
Konjunktuur_nr 1_200_slaidid.pdf