Konjunktuur nr 2/229 (2024) slaidid: Konjunktuur_nr_2_(229)_ 2024_juuni_slaidid.pdf

18. juunil avaldas Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemused. Eesti asetus riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamisel IMD edetabelis 67 riigi võrdluses 2024. aastal 33. kohale. Võrreldes 2023. aastaga langes Eesti positsioon 7 koha võrra. Euroopa Liidu riikide arvestuses langes Eesti 2 koha võrra.

„Tegu on teise järjestikuse aastaga, kus konkurentsivõime edetabelis langeme. Kui eelnevalt oli võimalik väita, et languse on põhjustanud Ukraina sõjaga seonduv, siis nüüd on seda oluliselt keerulisem teha, sest näiteks Läti on edetabelis tõusnud 6 kohta ning Leedu 2 kohta ning ka neid mõjutab Ukrainas toimuv“, sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tulemusi tutvustades ning lisas, et ainuke samaks jäänud näitaja edetabelis on majanduse seisund, olles teist aastat samal tasemel.

Võrreldes eelmise aastaga lisandus TOP 10-sse Norra ja välja langes USA. Loetelust nähtub, et TOP 10-sse kuuluvad enamikus väikesed riigid. Esikümnest kuus on Euroopa riigid.

2024. aastal on kõige konkurentsivõimelisemad TOP 10 riigid:

1. Singapur (eelmisel aastal 4. koht)                                              6.  Rootsi (8. koht)
2. Šveits (3. koht)                                                                        7.  AÜE (10. koht)
3. Taani (1. koht)                                                                         8.  Taiwan (6. koht)
4. Iirimaa (2. koht)                                                                      9.  Holland (5. koht)
5. Hongkong (7. koht)                                                                10.  Norra (14. koht)

Kui vaadata riikide konkurentsivõime muutumist viimasel aastal, siis suurim tõusja edetabelis on Korea (+8 kohta) ja suurim kukkuja Tšehhi (-11 kohta).

Eesti olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi edetabelis 6. kohal, Soome 15. kohal, Saksamaa 24. kohal, Leedu 30. kohal ja Läti 45. kohal.

Konkurentsivõime edetabelis Euroopa Liidu riike võrreldes on Eesti tänavu 13. kohal, langedes kahe koha võrra võrdluses eelmise aastaga.

IMD viib riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamist läbi 1984. aastast. 2023. aastal osales edetabelis 67 riiki ehk kolm riiki enam kui aasta varem (lisandusid Puerto Rico, Nigeeria ja Ghana). Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamine tugines 2023. aasta statistilistele andmetele ja 2024. aasta alguses läbi viidud ettevõtte juhtide küsitluse tulemustele. Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD partneriinstituut alates 2002. aastast.

Lisatud on IMD riikide 2024. aasta rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel, kust on leitavad 67 riigi kohad üldedetabelis ning neljas alamedetabelis. IMDtabel2024.xls

Lisainfo:
Peeter Raudsepp
Peeter.Raudsepp@ki.ee
+372 5060415

Konjunktuur nr 1/228 (2024) slaidid: Konjunktuur nr_1 (228) 2024 marts slaidid.pdf

Eesti Konjunktuuriinstituudi uus asukoht on:
Tartu mnt 10 (A-korpus, IV korrus), 19080 Tallinn

Anname teada, et 27. veebruaril 2024 lahkus meie hulgast oma 93. eluaastal Eesti Konjunktuuriinstituudis pikka aega juhtivteadurina töötanud majandusteadlane Leev Kuum.

Leev Kuum asus konjunktuuriinstituuti tööle 1966. aastal, kui instituut kandis veel Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti Filiaali nime. 1990. aastal sai instituut oma praeguse nime Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI), mille kujunemisel üheks juhtivaks Eesti majandust jälgivaks ja analüüsivaks organisatsiooniks oli Leev Kuumal kandev roll. Instituudis tegeles ta põhiliselt makromajanduse arengu, tarbimise ja turgude ning Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime uurimise ja prognoosimisega. Tema on ka see, kelle põhimõtete alusel koostab EKI siiani oma igakuiseid majandusbaromeetreid.

Leev Kuuma ametite hulka mahub Eesti Konjunktuuriinstituudi kõrval veel vaid juhataja post Tallinna Tööstuskaubastu plaanioskonnas (1953-1964) ja Eesti valitsuse kaubandusnõuniku amet (1989-1990). 1963-1966 õppis ta aspirantuuris Moskva Plehhanovi nimelises Rahvamajanduse Instituudis, kus ta kaitses 1967. aastal ka doktorikraadi. Eelnevalt õppis ta Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas kaubanduse erialal, mille ta lõpetas1953. aastal cum laude.

Oma põhitöö kõrvalt Konjunktuuriinstituudis on Leev Kuum olnud tegev ka õppejõuna erinevates kõrgkoolides. Aastatel 1967-1975 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna lepinguline õppejõud ja 1975-1979 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna riigieksamikomisjoni esimees. Aastatel 1980 – 1990 tegutses Leev Kuum Eesti Majandusjuhtide Instituudis mittekoosseisuline õppejõuna marketingi ja turu-uurimise alal. Sellesse perioodi jääb ka Leev Kuuma osalemine Isemajandava Eesti (IME) programmi koostamises rahvaettevõtete moodustamise valdkonnas.

Leev Kuuma on autasustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2020) ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja III klassi aumärgiga (2003).

Vaibumatu ja ergas huvi Eesti majanduse vastu saatis Leev Kuuma kogu tema elu, millest leiab ka põhjuse, miks ta suurema osa sellest pühendas tööle Eesti Konjunktuuriinstituudis, kust ta lahkus alles kõrges eas aasta tagasi. Vestlused temaga Eesti majanduse teemal on olnud tema kolleegidele alati inspireerivad ja tema näpunäited teedjuhatavad. Tema kolleegidena tunneme temast sügavat puudust ja jääme teda mäletama.

Meie sügav kaastunne perekonnale ja kõigile lähedastele!
Eesti Konjunktuuriinstituut

Eesti Konjunktuuriinstituut avaldas 2024. aasta alguses koostatud uuringu vahearuande, milles vaadeldakse toidukaupade hinna jaotust tarneahelas ja nende muutust. 2023. aasta kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses on muutused väikesed, kuid jätkuvalt on üldistavalt kasvanud kaubanduse osakaal lõpphindadest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i poolt läbi viidud uuringu teine osa näitab üldistatult, et toiduhinnad on kokkuostu tasemel langenud, kuid see ei ole tarbijate jaoks märkimisväärset hinnalangust toonud. Samuti on jätkuvalt kaubanduse osa toidukaupade hinnas pigem tõusev. Uuringus vaadeldi piima-, teravilja- ja lihatoodete ning köögivilja ja munade hinna kujunemist.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp sõnas, et jaehinna jagunemise tutvustamine tarbijatele aitab luua paremat arusaama sellest, millest toiduainete hinnad koosnevad. „Suurem läbipaistvus hindade osas aitab harida nii tarbijat, kui luua vastutustundlikumat hinnastamist, sh saab tarbija vajadusel muuta ka oma ostukäitumist,“ ning lisas, et viimased kaks aastat on toiduainete hinnad nii oluliselt tõusnud, et kuigi võib täheldada jaehindade stabiliseerumist või langust, ei ole see tarbijale tuntav. „Oleme ära harjunud järskude tõusudega ning mõnesendised muutused ei pälvi enam enamuse tarbijate tähelepanu,“ ütles ta.

Uuringu tulemustest selgub, et 2023. aasta viimases kvartalis kasvas piima kokkuostuhind võrdluses III kvartaliga Eestis 100 kg kohta 40,35 eurolt 42,69 eurole. Sarnaselt tõusis kokkuostu hind ka Euroopa Liidus tervikuna. Kilepiima jaehinda Eestis see ei mõjutanud ning kilepiima liitrihind langes võrdluses kolmanda kvartaliga 0,06 eurot.

Ühe liitri kilepiima hind 2023. aasta kolmandas kvartalis oli 0,83 eurot, neljandas kvartalis oli hinnaks aga 0,77 eurot. Teist kvartalit järjest langes kaubanduse osakaal kilepiima hinnas. 2023. aasta kolmandas kvartalis oli kaubanduse osakaal 11% (0,09 eurot), kuid neljandas kvartalis 8% (0,06 eurot). Võrdluses kolmanda kvartaliga kasvasid nii tööstuse (34,7% pealt 35,4%ni – vastavalt 0,29 eurot ja 0,27 eurot) kui ka tooraine (37% pealt 40%ni – 0,31 eurot mõlemas kvartalis) osakaalud.

Raudsepp lisas, et ka piima 1-liitrise purepakendi jaehind on tagasihoidlikult langenud – kaks senti, kuid vastupidiselt kilepiimale on seal kaupmehe osa kasvanud nüüdseks 27%ni koguhinnast, näiteks 2020. aasta I kvartalis oli see veel vaid 19%. „2022. aastal sai purepakendi puhul 34% toote jaehinnast piimatootja, nüüd aga 26%. Tööstuse osakaal hinnast on jäänud üldiselt sarnaseks, olles täna 30,4% lõpphinnast (2022 I kvartal – 30,5%).“ Juustude, nii Edami kui Gouda, puhul kasvas kaubanduse osakaal jaehinnast kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses. Edami puhul toimus ka üldine hinnakasv kilohinnas 11,3 euro pealt 11,5 euroni. Kaubanduse osa sellest kasvas 2,2 protsendipunkti, tööstuse ning tooraine osakaal langesid vastavalt 1,3 ja 0,8 protsendipunkti. Gouda kilohind langes 11,3 euro pealt 11,0 eurole. Kaubanduse osakaal kasvas 1,8 ja tooraine osa 0,4 protsendipunkti, tööstuse osa langes 2,2% protsendipunkti.

„Sarnaselt piimatoodetele on ka teraviljatoodetes 2023. aasta viimases kvartalis pigem kasvanud kaubanduse osakaal ning langenud tooraine osakaal. Näiteks nisujahu hind tarbijale eelmise aasta teises pooles ei muutunud, kuid kaupmeeste osa kasvas 2,2 protsendipunkti, 0,36 eurolt 0,39 sendile – samas langes tööstuse osa 0,02 eurot ja tooraine osa 0,01 eurot. Saia ja leiva puhul on samuti näha sarnast trendi – muutused ei ole suured, kuid pigem kaupmehe kasuks,“ sõnas Raudsepp.

Köögiviljade segmendis on olukord kirjum. Tavakartuli hind langes kvartalite võrdluses 16 senti. Kuid ka hinnalanguse olukorras on kasvanud kaubanduse osa (39% pealt 41%ni) ning langenud tootja osakaal (44%lt 43%ni). Samas näiteks mahekartuli, tavaporgandi, peakapsa ja kurgi jaehinna jagunemises on toimunud vastupidine liikumine – kaubanduse osakaal on langenud ning seda kohati märkimisväärselt. Näiteks porgandi puhul 42%lt 32%ni ning kurgi puhul 35 protsendilt 17protsendini. Vastavalt on tõusnud tootja osakaal.

Raudsepp tõi ka välja, et sealiha kokkuostuhind Eestis on võrdluses 2023. aasta III kvartaliga langenud 2,14 euro pealt 2 eurole. See aga ei ole mõjutanud näiteks koduse hakkliha kilohinda, mis on tõusnud 14 senti. Tooraine hinna osakaal hakkliha puhul on langenud 2,8 protsendipunkti (50% pealt 47% peale). Kasvanud on tööstuse (20% pealt 22%ni) ning kaubanduse (13% pealt 14%ni) osakaal. Veisehakkliha kilohind on samuti tõusnud 11,7 eurolt 11,9 euroni, sarnaselt sealihale on ka seal kasvanud kaubanduse (1,3%) ning tööstuse (0,2%) osa ning langenud tooraine (-1,5%) osakaal.

Lisamaterjalid:
Eesti põllumajandussaaduste turgu enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemine ja tootja ning töötleja positsioon tarneahelas aastatel 2022-2024 II.pdf

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eesmärgiks on aidata kaasa Eesti majanduse arengule. EKI kogub, töötleb ja analüüsib majandusinformatsiooni nii, et selle põhjal saaks teha kvaliteetseid makro- ja mikromajanduslikke otsuseid.

Lisainfo:
Peeter Raudsepp
Peeter.Raudsepp@ki.ee
+372 506 0415

Konjunktuur nr 4/227 (2023) slaidid: Konjunktuur nr_4 (227) 2023 detsember slaidid.pdf