Euroopa Komisjoni andmetel on Eesti majandususalduse indikaator aprillis 84,4 ja see on oluliselt alla pikaajalist keskmist (100) ja eelmise aasta aprilli taset (98,8).

Majandususaldus on pikaajalisest keskmist mõnevõrra madalam kogu Euroopa Liidus (97,3) ja euroalal (99,3). Natuke parem pikaajalisest keskmisest on majandusaldus Lõuna Euroopa riikides (Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Bulgaaria, Itaalia, Küpros, Portugal, Rumeenia).

Eestis on majandususalduse indikaator halvem kui Lätis (94,9), Leedus (94,2) ja Soomes (86,9), kuid parem kui Rootsis (83,0).

„Konjunktuurist“ nr 1/224  nähtub, et Eesti majandusolukord on märtsis mõnevõrra parem kui eelmisel vaatlusel detsembris. Paranenud on hinnang nii investeeringutele kui ka eratarbimisele, inflatsioon on pidurdunud jne. Majandusolukorra mõõdukas paranemine jätkub tõenäoliselt ka eelseisval poolaastal. Majandusolukorda iseloomustav majanduskliimaindeks on tõusnud -10,7 punktile (skaalal -100 kuni +100, detsembris oli -46,7 p).

Paranemist näitab ka ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks (märtsis näit 84,2 punkti, detsembris 81,4 p), kuid on endiselt madalam pikaajalisest keskmisest (100 p).

Mõõdukat olukorra paranemist eelseisval II kvartalil näitavad samuti ettevõtete baromeetrid. Tööstusbaromeeter näitab, et kuigi I kvartalis oli nõudlus tavalisest tasemest madalam, siis tootmismahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks on positiivsed ning ettevõtete kindlustunne on tugevnemas.

„Konjunktuuris“ on samuti ära toodud EKI prognoosid Eesti majandusarengu kohta 2023. aastal, ettevõtteid viimasel poolaastal enim mõjutanud probleemide analüüs, ettevõtete hinnang valitsuse tegevusele ja EKI toidukorvi maksumus.

Anname teada, et peale rasket haigust lahkus 16.02.2023 meie hulgast Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) pikaajaline juht Marje Josing. Marje asus Eesti Konjunktuurinstituuti tööle 1990. aastal ning asus instituuti juhtima 1994. aastal.

Marje juhtimisel on Eesti Konjunktuuriinstituut kasvanud üheks juhtivaks Eesti majandusseisu jälgivaks ning analüüsivaks organisatsiooniks, mille uuringuid ning tulemusi on Marje ka tihti isiklikult esitanud.

Eesti Konjunktuuriinstituut koos kollektiiviga avaldab kaastunnet kõigile lähedastele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi omanik on 2007. aastast Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Ärasaatmine toimub Metsakalmistu kabelis laupäeval 4. märtsil kell 13:00.

Euroopa Komisjoni andmetel oli Eesti majandususalduse indikaator novembris 83,1 ja see on oluliselt alla pikaajalist keskmist (100) ja eelmise aasta novembri taset (106,7). Halb on majandususaldus kogu Euroopa Liidus. Natuke parem pikaajalisest keskmisest oli majandusaldus vaid mõnes Lõuna Euroopa riigis, mis nii otseselt pole Ukrainas toimuvast sõjast pihta saanud  (Kreeka, Bulgaaria, Küpros, Horvaatia, Rumeenia).

Eestis langesid nii ehituse kui tööstuse kindlustunne. Eestis oli majandususalduse indikaator halvem kui Lätis (91,0) ja Leedus (94,8).

Tarbijate kindlustunne püsis novembris väga madal ja kindlustunde indikaator oli –36 (oktoobris –38, aasta tagasi novembris –12, pikaajaline keskmine –8). 59% perede majanduslik olukord on viimase aasta jooksul halvenenud ja 51% hinnangul halvenemine jätkub ka lähema 12 kuu jooksul. Säästa suutis novembris 44% peredest, 35% tuli ots-otsaga välja, 14% kulutas varasemaid sääste ja 3% oli võlgades.

Halvad on tarbijate hinnangud ka Eesti majanduse olukorrale ja ootused riigi majandusarengule. 78% vastanute arvates on majanduse olukord Eestis aasta pärast halvem.

Inflatsiooniootused püsivad kõrged ning tarbijate hinnangul võivad hinnad järgneva aasta jooksul tõusta 13%.

Elanike hinnangul töötus lähema aasta jooksul Eestis oluliselt kasvab (saldo +60, aasta tagasi +21).

„Konjunktuur“ nr 3/222 (2022) slaidid: Konjunktuur_nr3_(222)_slaidid.pdf

„Konjunktuur“ nr 2/221 (2022) slaidid: Konjunktuur_nr_2_(221)_slaidid.pdf