Majanduslikult rasketel aegadel rakendavad riigid erinevad meetmeid, kaitsmaks oma majandust rahvusvahelise konkurentsi eest. Protektsionismi tõttu pidurdub aga rahvusvaheline kaubavahetus ja pikaajalises plaanis kaotavad ka riigid, kes neid meetmeid rakendavad. Lausanne Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) avaldas täna uuringu tulemused, mis näitavad protektsionismi negatiivset mõju maailma erinevates riikides. Sellest nähtub, et Eestis on protektsionism üsna väike ja riikide võrdluses asume selles arvestuses 5. kohal. Vastav hinnang Eesti kohta on 8,17 punkti 10-st võimalikust, kusjuures 10 näitab protektsionismist tuleneva negatiivse mõju puudumist. Riikide võrdluses on Eestist eespool Tšiili, Iirimaa, Hongkong ja Rootsi. Uuringus osalenud 59 riigi “edetabelis” kuuluvad viimase viie hulka Venemaa, Kolumbia, Ukraina, Venezuela ja Argentina.
Vaata nimekirja täismahus

EKI hinnavaatluste andmeil* tegi suurima kuulise hinnatõusu munade jaehind. Import kanamunad kallinesid 42,6% ja kohalikud munad 27,6%. Munade kiire hinnatõus jäi just pühadeeelsesse aega, kuu teisel poolel munade hind veidi langes, samuti on paljudes poodides munade soodusmüüke.

Ka osa köögivilju on hakanud vastu kevadet kallinema. Nii kallines mugulsibul tavakauplustes 30,3% (0.43 €/kg) ja porgand 18,8% (0.57 €/kg), kuid ikkagi on need kaubad praegu oluliselt odavamad kui mitmel eelneval aastal. Säästukauplustes on köögivilja hinnad veelgi madalamad, seal maksis sibul 21, kapsas 19 ja porgand 52 senti kilo.

Hind langes import broileril (kohaliku broileri hind natuke tõusis) ja seakarbonaadil, piimatoodetest kohvikoorel, teraviljatoodetest kaerahelvestel ja aiasaadustest kartulil, kapsal, kurgil ja tomatil.

Võrreldes eelmise aasta aprilliga on tarbija jaoks sel aastal kallimad nii välismaine  värske kurk 38,7% kui kohalik kurk 37,7%. Ka aastavõrdluses olid kanamunad aprilli algul oluliselt kallimad: import munad 67,3% ja kohalikud munad 31,5%.

Aastavõrdluses kallines leib 5,6%, või 3,9%, kaerahelbed 4%, nisujahu 2,8%. Aastaga odavnes 2,5% kilepakis keefir 5,5% ja –piim 3,1%, jahutatud forell 12,5 % ja –lõhe 10,2 protsenti.

Liha ja lihatoodetest kallines aastaga veiseliha (kondita 21,2% ja kondiga 14,8%), lambaliha 16,8%, suitsukarbonaad 11,2%, keeduvorst 10,8%, hakkliha 8,9%, viinerid 7,7%, seakarbonaad 3,7% ja kohalik broiler 3,3%.

Aastavõrdluses on kogu köögivili odavam, sealhulgas peakapsas 79,4%, lahtiselt müüdav kartul 54,8%, mugulsibul 35,8% ja porgand 19,7%.

Mootorikütuse (95E) keskmine jaehind automaattanklates oli aprillis 1.421 €/l, mis on 15,9% kõrgem kui aasta tagasi. Diislikütus kallines aastaga 10,1%.

* Hinnad kogutakse kuu esimesel nädalal.

FAO toiduhinna indeks oli aprillis keskmiselt 214 punkti, mis on 3 punkti ehk 1,4% madalam kui märtsis (2002-2004=100).Toiduhinna indeksi 2012. aasta esimese kvartali püsiv tõus asendus aprillis langusega, mille põhjusteks on peamiselt suhkru ja piimatoodete hinna langus. Samuti langes teravilja hind. Õli hind tõusis kõige enam ja liha hind tõusis vähesel määral. Käesoleva aasta aprilli toiduhinna indeks on 21 punkti ehk 9% madalam kui aasta tagasi, mil toiduhinna indeks oli 235 punkti.

Teravilja hinna indeks oli aprillis 224 punkti. 4-punktise languse võrreldes märtsiga põhjustas peamiselt maisi noteeringute langus (2,5%), mis tugines headele saagiootustele. Nisu hinnad langesid kergelt (1%) ja riisi hinna langus oli veelgi väiksem. Võrrelduna eelmise aasta aprilliga (265 punkti) langes teravilja hinna indeks 16%.

Õli hinna indeks tõusis aprillis 251 punktini (võrreldes märtsiga tõus 6 punkti, 2,2%). Õli hinnatõusu tõi kaasa sojaubade hinna hüppeline tõus, mis on tingitud suurenevast murest selle hooaja kardetava vähese pakkumise üle. Soja vähenenud kättesaadavus on suurendanud maailmas nõudlust palmiõli järele, mille tootmise kasv on jätkuvalt nõrk ja hinnad tõusevad.

Liha hinna indeks tõusis aprillis 182 punktini, jõudes uuele rekordtasemele (võrreldes märtsiga tõus 1 punkti võrra). Tõusu juhtisid kõikide lihade (välja arvatud lambaliha) tõusvad noteeringud. Sealiha hind tõusis kõige enam, järgnesid veise- ja linnuliha. Keskmiselt oli selle aasta neljal kuul lihahind 3,5% kõrgem kui eelmisel aasta samal perioodil. Veiseliha hinda tõstavad jätkuvalt vähesed varud ja suurenev import.

Piimatoodete hinna indeks oli aprillis 186 punkti ja see langes kolmandat kuud järjest. Võrreldes märtsiga langes piimatoodete hinna indeks aprillis 11 punkti võrra (5%) ning langesid kõikide piimatoodete hinnad. Selline langustrend peegeldab piimatoodete varude taastumist eelkõige Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas.

Suhkru hinna indeks oli aprillis keskmiselt 324 punkti, mis on 18 punkti (5%) madalam kui märtsis ja 22 punkti madalam (6%) kui möödunud aastal. Suhkru madalama hinna tõi kaasa uute varude turgudele jõudmine Brasiiliast. India, Euroopa Liit ja Tai on teada andnud tootmismahtude kasvust, mis lubab hoida suhkru hinna madalamal tasemel kui eelmisel hooajal.

Euroopa Komisjoni poolt 26. aprillil avaldatud andmetel oli Eesti majandususaldusindeks* aprillis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.9 punkti ja see on 0.9 punkti madalam kui märtsis, kuid endiselt parem ajaloolisest keskmisest. Kindlustunne langes viimase kuuga tööstuses ja tõusis kõigis muudes majandussektorites (kaubanduses, teeninduses, ehituses) ning tarbijatel. Tööstussektori kindlustunde vähenemise taga on eelkõige iga kolmanda ettevõttejuhi hinnang tavapärasest väiksemale nõudlusele ettevõtte toodangule, samuti oli eksporttellimusi aprillis natuke vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Varud samal ajal ohtlikult suurenenud ei ole ja prognoos pole halb. 43% ettevõtjate hinnangul lähikuudel toodangu maht kasvab ja 47% hinnangul püsib praegusel tasemel. 17% tööstusettevõtete juhte soovib järgneva 3 kuu jooksul töötajaid juurde võtta, 76% hoiab töötajate arvu pragusel tasemel ja 7% plaanib tootajte arvu vähendada.

Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus viimase kuuga ei muutunud (indeks 93.2).  Euroopa suurriikidest teatas olukorra paranemisest Suurbritannia ja halvenemisest Itaalia (-5.7), Poola (-2.3), Hispaania (-1.8) ning Saksamaa (-1.0). Saksamaa on ainuke suurriik, kus majandususaldusindeks on parem ajaloolisest keskmisest (103.3 punkti). Aprillis oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis.

Vähim oli usaldust majanduse tuleviku suhtes Kreekas (77.3), Küprosel (79.9) ja Portugalis (78.5).

Majandususaldus langes kuuga Lätis (indeks 102.8, langus kuuga 1 punkt) ja Soomes (indeks 99.1, langus kuuga 0.6 punkti). Leedus oli majandususaldus 100.3 (tõus kuuga 0.5 punkti ja Rootsis oli indeks 104.6 (tõus kuuga 0.2 punkti). Nii Soomes kui Rootsis vähenes tööstussektori kindlustunne, kuid paranes tarbijate kindlustunne.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2012).

EKI aprilli tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede (tarbijate) kindlustunne aprillis võrreldes märtsiga natuke tõusis, kuid püsib endiselt allpool ajaloolist keskmist (indikaator veebruaris -14, märtsi -12, aprillis -11 ning pikaajaline keskmine -10).

Paranemine toimus nii ootustes oma pere majandusolukorra seisundile 12 kuu pärast, riigi olukorra kui tööturu arengute suhtes. 22% küsitletutest hindas, et nende pere majandusolukord on aasta pärast parem, 48% ootas sama olukorra püsimist ja 18% pelgas olukorra halvenemist (saldo märtsis -4 ja aprillis +1).

Perede rahalises olukorras olulisi muutusi aset ei leidnud. Aprillis 37% peredest säästis, 53% tuli ots-otsaga välja, 10% elas kas varasematest säästudest või oli võlgades.

Püsikaupade ostuprognoos püsib kesine.

10% tarbijatest plaanib autoostu järgneva 12 kuu jooksul (neist 4% teeb seda kindlasti ja 6% küllaltki tõenäoliselt). Maja/korteri ostu või ehitamist järgneva 12 kuu jooksul plaanib 4% tarbijatest.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

12. aprilli Maalehes ilmus suur artikkel, kus väideti, et räim on alates 2011. aasta septembrist kallinenud 72%. Tegemist on libauudisega, sest hinnad on turgudel küll tõusnud, kuid tunduvalt väiksemas ulatuses. EKI hinnavaatluse andmetel on räime jaehind turgudel aastaga (märts 2011/märts 2012) tõusnud 17% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 10.4%. Märtsis maksis värske räim turgudel 1.49 €/kg. Kauplustes on räimerümp aastaga odavnenud 1.1% ja maksis märtsis 2.74 €/kg.

Kõige enam on aastaga kallinenud jahutatud ahven ja ahvena filee. Märtsis oli ahvenat müügil väga napilt ja suur osa püütud ahvenast eksporditakse välismaale oluliselt kallima hinnaga kui Eesti turult võimalik saada.

Tarbijate rõõmuks on kauplustes odavnenud jahutatud lõhe ja lõhefilee. Nii maksis lõhe märtsis 6.35 €/kg ja see on 15% odavam kui eelmisel aastal.

*hinnad kogutud kuu 2 esimese nädala jooksul
allikas Hinnainfo nr.2 märts 2012, Eesti Konjunktuuriinstituut

FAO toiduhinna indeks oli märtsis keskmiselt 216 punkti, võrreldes veebruariga (215 punkti) ei ole erilist muutust toimunud. Niisamuti jäid praktiliselt veebruari tasemele teravilja, liha ja suhkru hinnaindeksid. Õli hinnaindeks tõusis ja piimatoodete hinnaindeks langes.

Teravilja hinnaindeks oli märtsis 227 punkti (veebruaris 226 punkti). Kerge hinnaindeksi tõusu tõid kaasa madalatest laovarudest tingitud maisi hinnatõus ja sojaoa tugevnev turg. Kuna nisu laovarud on piisavad, siis viimase hind muutus vähe. Pärast mitmekuist langust oli riisi hinnas näha taastumise märke, millele aitasid kaasa Hiina ja Nigeeria ostukoguste suurenemine.

Õli hinnaindeks tõusis märtsis 245 punktini (võrreldes veebruariga 6 punkti, +2,5%). Õli hinnatõus on tingitud maailmas palmiõli vähesest tootmismahu kasvust, sojaõli piiratud ekspordimahust ja rapsiõli vähenenud tootmisest.

Liha hinnaindeks oli märtsis 178 punkti, kerget tõusu vedas veiseliha. Sea- ja lambaliha hinnad muutusid vähe. Linnuliha hind langes nõudluse vähenemise ja laialdaste ekspordivõimaluste tõttu. Keskmiselt olid tänavu esimeses kvartalis lihahinnad 3,5% kõrgemad kui eelmisel aastal.

Piimatoodete hinnaindeks oli märtsis 197 punkti ja see langes võrreldes veebruariga 5 punkti võrra (2,5%) ning on madalaimal tasemel 2010. aasta augustist alates. Märtsis kõikide piimatoodete hinnad (eriti või hind) langesid. Pärast rekordtasemele jõudmist 2011. aasta märtsis, on piimatoodete hinnad langenud, mille põhjuseks on Okeaania, Euroopa ja Põhja-Ameerika varude suurenemine. Keskmiselt olid piimatoodete hinnad selle aasta esimeses kvartalis 12% madalamad kui aasta eest.

Suhkru hinnaindeks püsis märtsis veebruariga samal tasemel – keskmiselt 342 punkti, mis on 30 punkti (8%) madalam kui möödunud aastal. Üldiselt oli suhkru hind ebastabiilne, sest turg otsib enne uue hooaja algust Brasiilias veel õiget suunda. India, Euroopa Liit ja Tai on teatanud tootmismahtude kasvust, mis lubab hoida suhkru hinda madalamal tasemel kui eelmisel hooajal. Samuti mõjutas suhkru hinda India teadaanne eksportida ühe miljoni tonni võrra rohkem suhkrut.