Alkoholitarbimine on langustrendis

Konjunktuuriinstituudi analüüs näitab, et Eesti elanike alkoholitarbimine väheneb juba neljandat aastat järjest. Arvestuste kohaselt oli tarbimine 2016. aastal 9,9 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta (absoluutalkoholina) ja võrreldes 2015. aastaga on tarbimise langus 6%.

Tarbimine on vähenenud pea kõikide joogiliikide lõikes. Kangete alkohoolsete jookide tarbimine kokku on langenud 5% ja õlle tarbimine 3%. Alkohoolsetest jookidest on kasvanud vaid viinamarjaveinide tarbimine (+4%). Ühe täiskasvanud elaniku kohta tarbiti 2016. aastal 80,3 liitrit õlut, 9,5 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, 7,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke (siidreid, long drinke) ning 13,4 liitrit viinamarjaveine.

Välisturistid külastasid Eestit 2016. aastal rohkem ja nende ostumaht suurenes. Välisturistid ostsid Eestist endiselt kõige enam kaasa õlut ja lahjasid alkohoolseid jooke. Lahjade alkohoolsete jookide (siidrid, long dringid) turistide kaasaostud suurenesid aastaga 3%, õlle ja kangete alkohoolsete jookide kaasaostmine kasvas 2%.

2016. aasta oli esimene aasta kui eestimaalaste alkoholi tarbimise arvutamisel Konjunktuuriinstituut mitte ainult ei lahutanud Eesti alkoholimüügist maha turistide poolt kaasa ostetud alkoholi, vaid liitis Eesti tarbimise numbrile juurde eestimaalaste poolt välismaalt (peamiselt Lätist) tehtud ostud. Piiritaguste ostude arvel lisandus 0,8 l absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta (mis on alla kümnendiku kogutarbimisest).

Illegaalne alkoholi tarbimine jäi 2016. aastal (võrreldes eelnenud aastaga) samale tasemele. Samas on illegaalse alkoholi tarbimise hulka esmakordselt arvestatud ka Eesti elanike poolt Lätist toodud ja edasi müüdud alkohoolsete jookide kogused. Kui seni olid illegaalse alkoholi turumahu näitajad suures osas tuginenud idapiiri tagant salakaubana sisse toodud kangete alkohoolsete jookide teadlikule tarbimisele, siis 2016. aastal on arvesse võetud ka need kogused, mis toodi eraisikute poolt seaduslikult Euroopa Liidu riikidest (enamasti Lätist), kuid müüdi siin edasi. Enamasti ei nähta selles elanike poolt midagi keelatut, kuid et makse selle alkoholi müügi pealt riigile ei maksta, on tegemist siiski illegaalse tegevusega. Kokku moodustas illegaalne alkoholi tarbimine 1,4 miljonit liitrit.

Kui kaupade ja teenuste hinnad kallinesid Eestis 2016. aastal vaid pisut (üldine tarbijahinnaindeks oli +0,1%), siis alkohoolsed joogid kallinesid aktsiisitõusu mõjul 6,7%. Kasvasid kõikide alkohoolsete jookide gruppide jaehinnad, kuid teistest enam tõusid kangete alkohoolsete jookide hinnad. Näiteks tõusid viinade hinnad 13,6%, džinnide hinnad 10% ning liköörid kallinesid 8%.

Eesti Konjunktuuriinstituut

Ilmus Konjunktuur nr 200

„Konjunktuur“ nr 1/200 esitlus toimus Kaubandus-Tööstuskojas.
Konjunktuur_nr 1_200_slaidid.pdf

Eesti elanike alkoholi ostmine Lätist 2016. aastal

Eesti elanike alkoholi ostmine Lätist 2016. aastal: Läti piiriülesed ostud.pdf

Ilmus Konjunktuur nr 4/199

„Konjunktuur“ nr 4/199 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur_nr4_(199)_esitlus.pdf

Eesti toidusektori ekspordivõimekus

Eesti toidusektori ekspordivõimekus ja Euroopa Liidu kvaliteedimärkide uuring esitlus: Eesti_toidusektori_ekspordivõimekus.pdf

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Marje Josingu ettekanne Tervise Arengu Instituudi Alkoholikonverentsil 2016:
Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Majandususaldus oktoobris paranes

Euroopa Komisjoni poolt 28. oktoobril avaldatud andmetel oli Euroopa Liidu  majandususaldusindeks oktoobris 106,9 ja viimase kuuga indeks paranes 1,4 punkti võrra. Euroopa suurriikidest paranes majandususaldus Hispaanias (+2.6), Saksamaal (+1.6) ja Itaalias (+1.5). Majandususalduse tõus tugines peamiselt tööstuse, ehituse ja teenidussektori parematele ärikonjunktuuri hinnangutele.   

Euroalal oli majandususalduse indeks 106,3 ja see paranes samuti viimase kuuga.

Eesti majandususaldusindeks* oli oktoobris 104 punkti ja see on 1.9 punkti parem kui septembris. Olukord ärisektoris on olulisel parem kui aasta tagasi ja enamiku sektorite kindlustunde indikaatorid on plusspoolel ning paremad pikaajalisest keskmisest. Ka tarbijate kindlustunne paranes ja on viimase aasta kõrgimal tasemel.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus liikus erisuunaliselt. Nii oli majandususaldus Leedus 106.2 (langus kuuga 0.8 punkti), Lätis 103.4 (langus kuuga 1.3 punkti), Soomes 102,8 (langus 2.1 punkti). Rootsis oli majandususaldusindeks 107,3 (tõus kuuga 2,1 punkti) ja Saksamaal 108,7 (tõus 1.6 punkti).

 

 

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990–2015). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut