Naiste osakaal parlamendis on üks riigi konkurentsivõime näitaja

IMD 2018. aasta maailma konkurentsivõime aastaraamatus (The IMD World Competitiveness Yearbook 2018) asetub Eesti 63 riigi konkurentsinäitajate võrdluses 31. kohale ja jääb sellega vaadeldud riikidest keskmiste hulka. Aastaraamat vaatleb konkurentsivõimet neljas suuremas blokis, milleks on majanduse seisund, valitsuse töö tõhusus, äriefektiivsus ja infrastruktuur. Lähenevate Riigikogu valimiste kontekstis tõuseb esile valitsuse töö tõhususe all vaadeldav sotsiaalne raamistik, kus üheks näitajaks on naiste esindatus parlamendis, kuid ka muud soolist võrdust puudutavad näitajad.

Eesti positsioon sotsiaalse raamistiku osas on IMD konkurentsivõime edetabelis aastaga veidi paranenud ja Eesti on 63 riigi hulgas tõusnud 32. kohalt 30. kohale, kuid pikemas ajaraamistikus on Eesti jäänud 2009. aasta tasemele, kui toimus järsk langus 21. kohalt 33. kohale.

IMD konkurentsivõime edetabeli sotsiaalse raamistiku teema alla kuuluvad järgmised näitajate grupid: õigussüsteemi usaldusväärsus, turvatunne ja omandi puutumatus, tapmiste arv, rahvastiku vananemine, poliitilise ebastabiilsuse risk, sotsiaalne sidusus, Gini koefitsient, tulude jaotus, ettevõtlust soodustav/mittesoodustav seadusraamistik, naiste osalemine parlamendis, naiste osalemine ettevõtete juhtimises, sooline ebavõrdsus ja netopalga suurus soolises võrdluses.

IMD poolt vaadeldud riikidest on soolise võrdõiguslikkuse osas Eesti 31. kohal ja naiste esindatuse osas parlamendis (23,76%-ga) 29. kohal. Naiste esindatuselt parlamendis on esikohal Rootsi (43,55%), järgnevad Belgia (42,3%), Soome (41,5%), Island (41,27 %), Lõuna-Aafrika (41,19%) jt. Parlamentide Liidu (IPU) andmeil on naiste osakaal Riigikogus (seisuga 1.detsembri 2018) siiski veidi suurenenud, moodustades 26,7%. IPU loendis asetub Eesti ligi 200 riigi hulgas naiste arvuga parlamendis 61. kohale. Meie lähiriikidest on Rootsi 46,1%-ga IPu tabelis 7. kohal, Soome 42% 11. kohal ja Norra 41,4%-ga 13. kohal. Esikohal IPU edetabelis on Rwanda (61,3%), kus naistele on kehtestatud valitavate kohtade osas 30%-line kvoot, teisel kohal Kuuba (53,2%) ja kolmandal kohal Mehhiko (53,1%). Naisi ei ole parlamendis 4 maailma riigis (Jeemen, Vanuatu, Papua Uus Guinea, Mikroneesia)  (http://archive.ipu.org/wmn-e/classif.htm).

IMD 2018 konkurentsivõime aastaraamatus jääb Eesti 63 riigi võrdluses keskmiste hulka ka teiste soolise võrdsuse näitajate, kuid ka õiglase kohtusüsteemi, õiguskorra, majandusarengut soodustava seadusandluse ja Gini koefitsiendiga. Paranenud on näitaja, mis mõõdab Eesti seaduste soodustavat mõju naiste ja meeste võrdsetele konkurentsitingimustele majanduses (tõus 40. kohalt 34. kohale), kuid samas on toimunud tagasilangus (27. kohalt 33. kohale) soolises võrdsuses, mis puudutab netotulu suurust. Eesti poliitilise stabiilsuse suhtes on uuringu raames küsitletud ettevõtjad jäänud konservatiivseks, paigutades Eesti 63 riigi võrdluses viimase kolmandiku piirimaile: 2018. aastal oli Eesti selle näitajaga 41. ja 2017. aastal 40. kohal. Võrreldes 27. kohaga 2016. aastal on toimunud suur langus, mis kõneleb ettevõtjate usalduse vähenemisest riigivalitsemisse.

Eesti nõrkuseks on jätkuvalt rahvastiku kiire vananemine, kuigi see näitaja on mõnevõrra paranenud – 2017. aastal 59. koht (2,2 punkti) ja 2018. aastal 51. koht (2,7 punkti). Sellelt näitajalt on Eesti parem Poolast (53. koht), Leedust (54. koht) ja Lätist (59. koht), kuid jääb alla teistele Läänemere riikidele.

 

Konjunktuur nr 4/207 (2018)

Äsja ilmus trükist EKI „Konjunktuur“ nr 4/207, mis annab ülevaate Eesti majandusolukorrast IV kvartalis, aastavahetusel ning arenguväljavaadetest 2019. aastal.

Maailma majanduskliima ja majandususaldus Euroopa Liidu on viimastel kuudel halvenenud.

EKI ekspertide-analüütikute paneeli hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse üldolukord oli detsembris hea ja sai hindeks 94 punkti. Sama hinnangu (94 punkti) sai ka eratarbimise olukord, kuid investeeringute olukord on mõnevõrra halvem (hinne 57 punkti). Eelseisval 6 kuul, tulenevalt ekspertide ootustest, Eesti majandusolukord mõnevõrra halveneb (ootused -23 punkti) ning majanduskliima näitaja langes detsembris 27,8 punktile (septembris 46,1 punkti). Samas väliskaubanduse arenguväljavaated on positiivsed ja hinnatõus mõnevõrra aeglustub.

EKI äribaromeetrid kinnitavad samuti Eesti majandusolukorra suhteliselt head seisu. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks (sesoonselt tasandatud) oli detsembris 103,6 punkti, mis on siiski 4,9 punkti madalam kui aasta tagasi.

EKI prognoosib 2019. aastaks 3,3% majanduskasvu, eratarbimise kasvu 3,9% ja investeeringute suurenemist 4,2%. Kaupade eksport ulatub 15 mld euroni ja import 17 mld euroni. Oodatav keskmine palk ulatub 1380 euroni ja reaalpalga kasv on 3,4%. EKI koostab prognoose kvartaalselt ja täiendab neid vastavalt lisandunud informatsioonile maailmaturult ja siseturult.

„Konjunktuuris“ nr 4 on ära toodud WEF´i riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabeli tutvustus, maailmamajanduse iseloomustus, EKI toidukorvi maksumus ja palju muud.

Konjunktuur nr 4. 2018 slaidid

 

Ilmus WEFi rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel

Maailma majandusfoorum (World Economic Forum) avaldas täna riikide rahvusvahelise konkurentsivõime 2018.a edetabeli (The Global Competitiveness Report 2017-2018). Sellest nähtub, et Eesti on tänavu 140 riigi võrdluses 32. kohal ehk eelmise aastaga võrreldes langenud 2 kohta (osaliselt metoodika muutumise tõttu). Võrdluseks olgu märgitud, et mais avaldas oma konkurentsivõime edetabeli Lausannei Juhtimise Arendamise Instituut (IMD), kus Eestile kuulub 31. koht ning Eesti langus eelmise aastaga oli 1 koht. Alljärgnevalt jooniselt nähtub, et pärast majanduskriisist põhjustatud langust on Eesti konkurentsivõime viimasel 9 aastal liikunud mõõdukal tõusutrendil.

WEFi metoodika riikide konkurentsivõime hindamisel tugineb 12 sambal, millede lõikes on koostatud ka vastavad alamedetabelid. Raportist nähtub, et sammaste lõikes on Eesti positsioon üsnagi erinev, käesoleval aastal on kõrgeim koht 1. (makromajanduslik stabiilsus) ja nõrgim koht 54. (tervishoid).

Eesti konkurentsivõime positsioon (koht) ja indeksid (punktid) sammaste lõikes 2018. a.

Jrk nr Sammas Punkte Koht edetabelis Esikohal olev riik
1 Institutsioonid 69,5 22 Uus-Meremaa
2 Infrastruktuur 75,2 42 Singapur
3 ITK rakendamine 77,4 14 Korea Vabariik
4 Makromajanduslik stabiilsus 100,0 1 -
5 Tervishoid 84,9 54 -
6 Haridus ja oskused 78,0 18 Soome
7 Kaubaturud 64,8 21 Singapur
8 Tööturg 69,3 21 USA
9 Finantssüsteem 65,9 46 USA
10 Turumaht 42,3 97 Hiina
11 Äri dünaamilisus 69,3 29 USA
12 Innovatsiooni võimekus 52,5 33 Saksamaa

Toodust nähtub, et Eesti konkurentsivõime tugevusteks on makromajanduslik stabiilsus, ITK rakendamine ning haridus ja oskused. Nõrgad küljed on turumaht, tervishoid ja finantssüsteem. Kokku sai Eesti punkte 70,8.

Maailma kõige konkurentsivõimelisemateks riikideks 2018. a on:

Koht Riik Punkte
1 Ameerika Ühendriigid 85,8
2 Singapur 83,5
3 Saksamaa 82,8
4 Šveits 82,6
5 Jaapan 82,5
6 Holland 82,4
7 Hongkong 82,3
8 Suurbritannia 82,0
9 Rootsi 81,7
10 Taani 80,6
11 Soome 80,3
12 Kanada 79,9
13 Taiwan 79,3
14 Austraalia 78,9
15 Norra 78,2

Eestile enam huvipakkuvatest riikidest võiks märkida veel: Poola 68,2 p (37.koht), Leedu 67,1p (40.k), Läti  66,2p (42.k) ja Venemaa 65,6p (43.k). Tuletame meelde, et Eesti kogus 70,8p.

„Konjunktuur“ nr 3/206 (2018)

Oktoobri alguses ilmus trükist EKI „Konjunktuur“ nr 3/206, mis annab ülevaate Eesti majandusolukorrast 2018. a kolmandas kvartalis ja selle arenguväljavaadetest lähikuudel. „Konjunktuuris“ on ülevaade EKI ekspertide-analüütikute paneeli hinnangutest Eesti majanduse olukorrale septembris ja 6 kuu pärast, ettevõttejuhtide hinnangute alusel koostatud EKI äribaromeetritest ning perede hinnangute alusel koostatud tarbijabaromeetrist. Samuti tutvustatakse EKI uuendatud majandusprognoosi ja EKI toidukorvi maksumust III kvartalis 2018. Konjunktuuris nr 3 on toodud ka ülevaade Eesti loomemajanduse uuringust ja samuti traditsiooniline ülevaade maailmamajanduse konjunktuurist.

EKI ekspertide paneeli septembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majandusolukord püsib hea, kusjuures majanduse hetkeolukorda hindasid eksperdid 94 punktiga (juunis 88 p), majanduse 6 kuu arenguväljavaateid 6 punktiga (juunis 18 p). Sellest tulenevalt on Eesti majanduskliima indeks septembris suhteliselt kõrge 46,1 p (juunis 50,4 p). Väliskaubanduse arenguväljavaated on samuti positiivsed.

Majandususaldusindeks oli septembris 105,1 ja äribaromeetrid püsivad pikaajalisest paremal tasemel. Erandiks on teenindus, mille kindlustunde indikaator on alla pikaajalist keskmist. Tarbijate kindlustunne on hea ja säästmisvõime suurenenud. Tarbijate inflatsiooniootused püsivad kõrged.

„Konjunktuuri“ III peatükist nähtub, et sügisprognoosi kohaselt ootab EKI tänavuseks majanduskasvuks 3,6%, eratarbimise kasvuks 4,1%, tarbijahindade tõusuks 3,3%, keskmiseks palgaks 1300 eurot jne.

Konjunktuuri nr 3/206 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 8. oktoobril

Konjunktuur_nr3_2018_206_slaidid

 

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Alkoholi turg, tarbimine ja elanikehinnangud riigi alkoholipoliitikale slaidid: Alkoholi tarbmine pressile.pdf

Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus

„Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus“ esitluse slaidid.

Konjunktuur nr 1/204 ülevaade

„Konjunktuur“ nr 1/204 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur_nr 1_204_slaidid