Tarbijabaromeeter

Tarbijate kindlustunne vähenes aprillis väga järsult ja nii suurt kuulist kukkumist pole eelnevatel aastatel esinenud.

Perede hinnang oma majandusolukorrale oli aprilli algul veel hea, kuid ootused järsult halvenesid.

Suurem osa peredest (68%) hindas aprillis, et nende majanduslik olukord on veel sama kui oli 12 kuud tagasi.

Ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast halvenesid viimase kuuga Covid-19 ja sellega seotud eriolukorra mõjul aga väga tuntavalt. Kui märtsi algul prognoosis 24% küsitletu­test, et nende pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 60% vastanute hinnangul jääb samaks ja 12% prognoosis halvenemist (saldo +6), siis aprilli algul lootis paranemist 9%, samaks jäämist 47% ja halvenemist kartis 34% (saldo –14). Nii halvad olid elanike ootused viimati eelmises kriisis 2010. aastal.

Riigi majandusarengu väljavaated halvenesid oluliselt

Aprilli algul elanike poolt antud hinnang Eesti majanduse seisule 12 kuu pärast oli kogu tarbijabaromeetri tegemise aja (alates 1992. aastat) halvim (saldo 2020. a märtsis +3, aprillis –48, pikaajaline keskmine +4). 79% küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra halvenemist järgneva aasta jooksul.

Ka tööturule antud hinnangutes oli aprilliks optimism kadunud ja 66% vastanute arvates kasvab töötus järgneva 12 kuu jooksul tunduvalt (märtsis sellised vastanuid ei olnud).

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused viimase kuuga oluliselt langesid ning on allpool pikaajalist keskmist. Elanike subjektiivsete hinnangute alusel tõusevad hinnad järgneva 12 kuu jooksul 1%.

Perede rahanduslik olukord viimase kuuga veel oluliselt muutunud ei ole

Perede rahanduslik olukord püsis aprilli algul veel parem pikaajalisest keskmisest ja samal tasemel eelmise aasta aprilliga (saldo +24, pikaajaline keskmine +14). Säästa suutvate perede osakaal (50%) on sarnane ots-otsaga kokku tulevate perede osakaaluga (48%).

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale, aprill 2020, % vastanutest erinevates tulukvartiilides

Pere sissetuleku
grupp

Säästab palju Säästab
natuke
Nii palju kui teenib
ka kulutab
Elatakse varasemate säästude abil Elatakse võlgu

I kvartiil (madalaim)

0 26 71 2 1

II kvartiil

0 45 53 1 1

III kvartiil

1 64 36 0 0

IV kvartiil (kõrgeim)

1 75 23 2 0

Tarbijate kindlustunne langes oluliselt

Tarbijate kindlustunde indikaator[1] oli aprillis –17. See on halvem pikaajalisest keskmisest (–6) ja 15%‑punkti halvem märtsi seisust (–2).

Tarbijate kindlustunne on tavapäraselt erinevate sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja märtsis oli kindlustunde indikaator positiivne kahes kõrgemas tulukvartiilis. Aprillis oli kõigi sotsiaalsete gruppide kindlustunne negatiivne ja erinevus sotsiaalsete gruppide tagasihoidlik.

 

 

 


[1] Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja püsikaupade ostu prognoosi. Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Küsitlus viidi läbi 1.–10. aprillini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

„Konjunktuur“ nr 1/212 (2020)

Konjunktuur nr 1/212 (2020) slaidid Konjunktuur_nr_1_2020_slaidid.pdf

Eesti elanike piiriülesed ostud Lätist 2019

Eesti elanike piiriülesed ostud Lätist 2019 slaidid: Eesti elanike piiriülesed ostud Lätist 2019.pdf

Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2019. aastal

Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2019. aastal slaidid
Toidukaupade turupositsioon.pdf

„Konjunktuur“ nr 4/211 (2019)

„Konjunktuurist“ nr 4/211 nähtub, et maailma majandusolukord jätkab halvenemist. Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) uuringute kohaselt (World Economic Survey nr 4/2019) langes maailma majanduskliimaindeks juuli -10.1 punktilt oktoobris -18,8 punktile ehk 8,7 punkti. Seejuures maailmamajanduse hetkeolukorda hinnati oktoobris -16,4 punktiga (11 punkti halvem kui juulis ) ja 6 kuu väljavaateid -21,1 punktiga (6,4 punkti halvem kui juulis).

EKI majandusanalüütikute paneeli hinnangutest nähtub, et Eesti majandusolukord on parem kui maailmamajandus tervikuna ning parem ka kui EL28 keskmiselt. EKI majandusanalüütikute paneel hindas detsembris Eesti majanduse hetkeseisu 93 punktiga ja 6 kuu väljavaateid -57 punktiga, millest tulenevalt on Eesti majanduskliimaindeks detsembris 4,6 punkti (11,4 punkti enam kui eelmisel vaatlusel septembris).

Positiivsele majanduskliimale vaatamata tuleb märkida asjaolu, et ekspertide-analüütikute enamus hindas detsembris Eesti eelseisva 6 kuu väljavaateid negatiivselt. Täpsemalt jagunesid hinnangud majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast järgmiselt:

Olukord on siis parem                   7% eksperte
Olukord on umbes sama              29% eksperte
Olukord on siis halvem                 64% eksperte
Ootuste saldo -57 punkti

Olgu lisatud, et negatiivsed väljavaateid on iseloomulikud ka meie peamiste partnerriikide majandusele. Nii on eelseisva 6 kuu väljavaateid hinnatud Rootsis -92 punktiga, Soomes -63p, Lätis -25p, Leedus -100p ja Venemaal -10 punktiga.

Värskest „Konjunktuurist“ nähtub, et ka EKI äribaromeetrid ja tarbijabaromeetrid kinnitavad majanduskonjunktuuri halvenemist Eestis. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks (sesoonselt tasandatud) oli detsembris 96,9 punkti mis on 0,4 punkti vähem kui septembris.

„Konjunktuuris“ (nr 211) on palju muudki huvitavat. Näiteks Eesti majandusarengu prognoos 2020. aasta kohta (20 majandusnäitajat), ülevaade riikide rahvusvahelisest konkurentsivõimest 2019.a (WEF edetabel), Eesti tubakatoodete turu ja tarbimise analüüs, EKI toidukorvi maksumuse ülevaade ja palju muud.

Head lugemist

Konjunktuur_nr_4 (211)_slaidid.pdf

Jaehinnad Tallinnas on enamasti madalamad kui Helsingis

Eesti Konjunktuuriinstituudi septembrikuine võrdlus Eesti ja Soome hinnatasemest osutab, et kaupade ja teenuste hinnad on Tallinnas üldjuhul oluliselt madalamad kui Helsingis ja Eesti on Põhjamaadest tuleva turisti jaoks soodsate hindadega riik. Hinnavahe Tallinna kasuks on suurem just teenuste hindades.

Uuringu raames võrdles Eesti Konjunktuuriinstituut hindu Soome K-Citymarketi, K-Supermarketi ja S-Marketi (Prisma) ning Eesti Selveri, Prisma ja Maxima e-keskkonnas. Ravimi- ja teenusehindu võrreldi vastavalt kahe riigi e-müügikeskkondades. Vaatluse all olid hinnad 16.-17. septembrini 2019.

Vaadeldud toidukaupadest oli Helsingis kanafilee 108%, lõhefilee 79%, maitsestamata jogurt 61%, 200 grammine või 39%, kanamunad (10 tk) 35%, lihaveise välisfilee steik 30%, jogurt 22% ja juust Edam 21% kallim kui Tallinnas. Mittealkohoolsetest jookidest maksis Coca-Cola (0,5 l) Helsingis 145% ja joogivesi Evian (0,5 l) 116% rohkem kui Tallinnas.

Ka alkohoolsete jookide hinnavõrdlus osutab, et neid sai septembris oluliselt odavamalt Tallinnast. Näiteks Carlsbergi õlu (0,5 l) oli Helsingis 94%, Heineken (0,33 l, alkoholivaba) 63% ja A Le Coq premium (0,5 l) 47% kallim kui Eesti pealinnas. Kangetest alkoholidest oli viin Viru Valge (0,7 l) 63%, viin Finlandia (0,5 l) 51% ja viin Absolut (0,7 l) 24% Helsingis kallim.

Eesti langetas 1. juulil 2019. alkoholiaktsiisi ja võrreldes analoogse EKI hinnavaatlusega juunis olid mõnede alkohoolsete jookide hinnad Tallinnas ka langenud. Nii näiteks maksis õlu A Le Coq premium (0,5 l) Tallinnas juunis 1,42 € ja septembris 1,36 €, viin Finlandia (0,5 l) juunis 13,32 € ja septembris 11,92 €, viin Viru Valge (0,7 l) juunis 13,49 € ja septembris 12,99 €. Hinnalangus on olnud siiski väiksem kui aktsiisilangetus eeldaks.

Tallinna soodsamad hinnad ilmnesid samuti puu- ja köögivilja hindades. Porgandite eest tuli Helsingis maksta 156%, lahtiste kartulite eest 44% ja banaanide eest 41% rohkem kui Tallinnas. Leivatoodetest oli röstsai (500 g) Helsingis 100% ja rukkipala (330 g) 34% kallim.

Majutuses oli Helsingi hotelli kahene standardtuba koos hommikusöögiga 33% kulukam kui Tallinnas, söögikohas tuli pasta Bolognese eest makstav 75% ja meeste juukselõikuse eest juuksuri juures 86% rohkem. Hambaraviteenused olid Helsingis 131%-195% kallimad, samas hambaarsti visiiditasu oli Helsingis 7% soodsam.

Ühistranspordi pileti eest tuli Helsingis maksta kaks korda (100%) rohkem kui Tallinnas (Helsingis vastavalt 4€ ja Tallinnas 2€), takso kilomeetri eest 77% enam (Tallinnas vastavalt 0,79 € ja Helsingis 1,4 € km) ja loomaaia üksikpileti eest 75% rohkem (Tallinnas vastavalt 8€ ja Helsingis 14 €). Samas olid Helsingis mähkmed Pampers 30%, vitamiinid Minisun Defence (C+D3) 21% ja tabletid Ibumax 2% soodsamad.

Eesti madalamale hinnatasemele võrreldes Soomega osutavad ka Eurostati andmed. Nii oli Eesti hinnatase 2018. aastal keskmiselt 42,4%-punkti Soome hinnatasemest madalam. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega olid hinnad Soomes vastavalt 22,5%-punkti EL-i keskmisest kõrgemad ja Eestis 19,9%-punkti EL-i keskmisest madalamad. EL-i keskmise hinnatasemega võrreldes oli EL-i kõrgeim hinnatase Taanis (+37,9%-punkti) ja madalaim Bulgaarias (-49,4%-punkti).

Arvestades Soome elanike kõrgemaid sissetulekuid (ja seega ka suuremaid tööjõu kulusid) on Soome kallimad hinnad loomulik nähtus, kuid eriti soodne on põhjamaalase kõrgema sissetulekuga teha ostusid Eestis.

Eelpool toodu on hindade võrdlus. Kui arvesse ka võtta elanike sissetulekuid ja teha analüüsi ostuvõime alusel, siis on kõrgema sissetulekuga soomlase jaoks Soomes paljud kaubad soodsamad osta kui eestlasel Eestis. Soomes oli keskmine brutopalk 2018. aastal 3363 eurot ja Eestis 1310 eurot.  Mediaanpalga vahe oli ligi 3 kordne – Eestis 1002 eurot ja Soomes 3001 eurot.

Eesti ja Soome hinnatasemed – September 2019

 

Ilmus „Konjunktuur“ nr 3/210 (2019)

EKI väljaanne „Konjunktuur nr 3(210) annab ülevaate Eesti majanduse hetkeolukorrast septembris ja arenguväljavaadetest eelseisval 6 kuul. Ülevaade Eesti majandusest tugineb EKI ekspertide-analüütikute paneeli hinnangutele (mis on tehtud Müncheni IFO instituudi poolt väljatöötatud metoodika alusel) ja ligi 1000 ettevõtte tippjuhi ning 800 tarbija küsitlusele. Võrdluseks on toodud andmeid ka paljude teiste riikide ning samuti EL 28 ning Euroala kohta.

„Konjunktuurist“ nähtub, et maailmamajanduse olukord on halvenemas. Majanduskliimaindikaator langes aprilli -2,4 punktilt juulis -10,1 punktile ehk 7,7 punkti (skaalal -100  kuni +100). Seejuures maailmamajanduse hetkeolukorda hinnati juulis -5,4 punktiga ja 6 kuu väljavaateid -14,7 punktiga.

EKI majandusanalüütikute paneeli septembrikuu hinnangutes nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord püsib veel hea ning seda iseloomustav näitaja on 80 punkti. Kuid Eesti majandusolukorra 6 kuu väljavaated on pessimistlikud (-67p) ja  majanduskliimaindeks langes -6,8 punktile. Põhjuseks on (nagu mujalgi maailmas) protektsionismiga seotud ohud, mis pole kadunud, vaid pigem muutunud veelgi aktuaalsemaks. Alahinnata ei tohi ka Suurbritannia võimalikku EL-st lahkumise negatiivset mõju.

„Konjunktuuri“ II peatükis antakse ülevaade ettevõtete majandustegevust iseloomustavast äribaromeetrite näitajatest. Ka äribaromeetrid näitavad, et eelolevatel kuudel  konjunktuur võib halveneda. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks (sesoonselt tasandatud) langes ja näitab nüüd 97,3 punkti, mis on viimase 4 aasta madalaim näitaja.

„Konjunktuuris“ on palju muudki huvitavat, näiteks Eesti majandusarengu 2019. a sügisprognoos, Eesti hinnapositsioon Euroopa Liidus jne. Head lugemist.

Konjunktuur_nr_3_2019_slaidid

Eesti Konjunktuuriinstituut