Ka osa köögivilju on hakanud vastu kevadet kallinema. Nii kallines mugulsibul tavakauplustes 30,3% (0.43 €/kg) ja porgand 18,8% (0.57 €/kg), kuid ikkagi on need kaubad praegu oluliselt odavamad kui mitmel eelneval aastal. Säästukauplustes on köögivilja hinnad veelgi madalamad, seal maksis sibul 21, kapsas 19 ja porgand 52 senti kilo.

Hind langes import broileril (kohaliku broileri hind natuke tõusis) ja seakarbonaadil, piimatoodetest kohvikoorel, teraviljatoodetest kaerahelvestel ja aiasaadustest kartulil, kapsal, kurgil ja tomatil.

Võrreldes eelmise aasta aprilliga on tarbija jaoks sel aastal kallimad nii välismaine  värske kurk 38,7% kui kohalik kurk 37,7%. Ka aastavõrdluses olid kanamunad aprilli algul oluliselt kallimad: import munad 67,3% ja kohalikud munad 31,5%.

Aastavõrdluses kallines leib 5,6%, või 3,9%, kaerahelbed 4%, nisujahu 2,8%. Aastaga odavnes 2,5% kilepakis keefir 5,5% ja –piim 3,1%, jahutatud forell 12,5 % ja –lõhe 10,2 protsenti.

Liha ja lihatoodetest kallines aastaga veiseliha (kondita 21,2% ja kondiga 14,8%), lambaliha 16,8%, suitsukarbonaad 11,2%, keeduvorst 10,8%, hakkliha 8,9%, viinerid 7,7%, seakarbonaad 3,7% ja kohalik broiler 3,3%.

Aastavõrdluses on kogu köögivili odavam, sealhulgas peakapsas 79,4%, lahtiselt müüdav kartul 54,8%, mugulsibul 35,8% ja porgand 19,7%.

Mootorikütuse (95E) keskmine jaehind automaattanklates oli aprillis 1.421 €/l, mis on 15,9% kõrgem kui aasta tagasi. Diislikütus kallines aastaga 10,1%.

* Hinnad kogutakse kuu esimesel nädalal.

Teravilja hinna indeks oli aprillis 224 punkti. 4-punktise languse võrreldes märtsiga põhjustas peamiselt maisi noteeringute langus (2,5%), mis tugines headele saagiootustele. Nisu hinnad langesid kergelt (1%) ja riisi hinna langus oli veelgi väiksem. Võrrelduna eelmise aasta aprilliga (265 punkti) langes teravilja hinna indeks 16%.

Õli hinna indeks tõusis aprillis 251 punktini (võrreldes märtsiga tõus 6 punkti, 2,2%). Õli hinnatõusu tõi kaasa sojaubade hinna hüppeline tõus, mis on tingitud suurenevast murest selle hooaja kardetava vähese pakkumise üle. Soja vähenenud kättesaadavus on suurendanud maailmas nõudlust palmiõli järele, mille tootmise kasv on jätkuvalt nõrk ja hinnad tõusevad.

Liha hinna indeks tõusis aprillis 182 punktini, jõudes uuele rekordtasemele (võrreldes märtsiga tõus 1 punkti võrra). Tõusu juhtisid kõikide lihade (välja arvatud lambaliha) tõusvad noteeringud. Sealiha hind tõusis kõige enam, järgnesid veise- ja linnuliha. Keskmiselt oli selle aasta neljal kuul lihahind 3,5% kõrgem kui eelmisel aasta samal perioodil. Veiseliha hinda tõstavad jätkuvalt vähesed varud ja suurenev import.

Piimatoodete hinna indeks oli aprillis 186 punkti ja see langes kolmandat kuud järjest. Võrreldes märtsiga langes piimatoodete hinna indeks aprillis 11 punkti võrra (5%) ning langesid kõikide piimatoodete hinnad. Selline langustrend peegeldab piimatoodete varude taastumist eelkõige Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas.

Suhkru hinna indeks oli aprillis keskmiselt 324 punkti, mis on 18 punkti (5%) madalam kui märtsis ja 22 punkti madalam (6%) kui möödunud aastal. Suhkru madalama hinna tõi kaasa uute varude turgudele jõudmine Brasiiliast. India, Euroopa Liit ja Tai on teada andnud tootmismahtude kasvust, mis lubab hoida suhkru hinna madalamal tasemel kui eelmisel hooajal.

Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus viimase kuuga ei muutunud (indeks 93.2).  Euroopa suurriikidest teatas olukorra paranemisest Suurbritannia ja halvenemisest Itaalia (-5.7), Poola (-2.3), Hispaania (-1.8) ning Saksamaa (-1.0). Saksamaa on ainuke suurriik, kus majandususaldusindeks on parem ajaloolisest keskmisest (103.3 punkti). Aprillis oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis.

Vähim oli usaldust majanduse tuleviku suhtes Kreekas (77.3), Küprosel (79.9) ja Portugalis (78.5).

Majandususaldus langes kuuga Lätis (indeks 102.8, langus kuuga 1 punkt) ja Soomes (indeks 99.1, langus kuuga 0.6 punkti). Leedus oli majandususaldus 100.3 (tõus kuuga 0.5 punkti ja Rootsis oli indeks 104.6 (tõus kuuga 0.2 punkti). Nii Soomes kui Rootsis vähenes tööstussektori kindlustunne, kuid paranes tarbijate kindlustunne.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2012).

Paranemine toimus nii ootustes oma pere majandusolukorra seisundile 12 kuu pärast, riigi olukorra kui tööturu arengute suhtes. 22% küsitletutest hindas, et nende pere majandusolukord on aasta pärast parem, 48% ootas sama olukorra püsimist ja 18% pelgas olukorra halvenemist (saldo märtsis -4 ja aprillis +1).

Perede rahalises olukorras olulisi muutusi aset ei leidnud. Aprillis 37% peredest säästis, 53% tuli ots-otsaga välja, 10% elas kas varasematest säästudest või oli võlgades.

Püsikaupade ostuprognoos püsib kesine.

10% tarbijatest plaanib autoostu järgneva 12 kuu jooksul (neist 4% teeb seda kindlasti ja 6% küllaltki tõenäoliselt). Maja/korteri ostu või ehitamist järgneva 12 kuu jooksul plaanib 4% tarbijatest.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kõige enam on aastaga kallinenud jahutatud ahven ja ahvena filee. Märtsis oli ahvenat müügil väga napilt ja suur osa püütud ahvenast eksporditakse välismaale oluliselt kallima hinnaga kui Eesti turult võimalik saada.

Tarbijate rõõmuks on kauplustes odavnenud jahutatud lõhe ja lõhefilee. Nii maksis lõhe märtsis 6.35 €/kg ja see on 15% odavam kui eelmisel aastal.

*hinnad kogutud kuu 2 esimese nädala jooksul
allikas Hinnainfo nr.2 märts 2012, Eesti Konjunktuuriinstituut

Teravilja hinnaindeks oli märtsis 227 punkti (veebruaris 226 punkti). Kerge hinnaindeksi tõusu tõid kaasa madalatest laovarudest tingitud maisi hinnatõus ja sojaoa tugevnev turg. Kuna nisu laovarud on piisavad, siis viimase hind muutus vähe. Pärast mitmekuist langust oli riisi hinnas näha taastumise märke, millele aitasid kaasa Hiina ja Nigeeria ostukoguste suurenemine.

Õli hinnaindeks tõusis märtsis 245 punktini (võrreldes veebruariga 6 punkti, +2,5%). Õli hinnatõus on tingitud maailmas palmiõli vähesest tootmismahu kasvust, sojaõli piiratud ekspordimahust ja rapsiõli vähenenud tootmisest.

Liha hinnaindeks oli märtsis 178 punkti, kerget tõusu vedas veiseliha. Sea- ja lambaliha hinnad muutusid vähe. Linnuliha hind langes nõudluse vähenemise ja laialdaste ekspordivõimaluste tõttu. Keskmiselt olid tänavu esimeses kvartalis lihahinnad 3,5% kõrgemad kui eelmisel aastal.

Piimatoodete hinnaindeks oli märtsis 197 punkti ja see langes võrreldes veebruariga 5 punkti võrra (2,5%) ning on madalaimal tasemel 2010. aasta augustist alates. Märtsis kõikide piimatoodete hinnad (eriti või hind) langesid. Pärast rekordtasemele jõudmist 2011. aasta märtsis, on piimatoodete hinnad langenud, mille põhjuseks on Okeaania, Euroopa ja Põhja-Ameerika varude suurenemine. Keskmiselt olid piimatoodete hinnad selle aasta esimeses kvartalis 12% madalamad kui aasta eest.

Suhkru hinnaindeks püsis märtsis veebruariga samal tasemel – keskmiselt 342 punkti, mis on 30 punkti (8%) madalam kui möödunud aastal. Üldiselt oli suhkru hind ebastabiilne, sest turg otsib enne uue hooaja algust Brasiilias veel õiget suunda. India, Euroopa Liit ja Tai on teatanud tootmismahtude kasvust, mis lubab hoida suhkru hinda madalamal tasemel kui eelmisel hooajal. Samuti mõjutas suhkru hinda India teadaanne eksportida ühe miljoni tonni võrra rohkem suhkrut.

EKI hinnavaatluste andmeil* märtsis osa toidukaupu võrreldes veebruariga odavnes (sealiha, lambaliha, hakkliha, viinerid, keeduvorst, kilepakis piim ja -keefir, hapukoor, kodujuust, juust, mugulsibul, õunad, suhkur). Enim odavnes mugulsibul (38,9%). Veebruariga võrreldes kallinesid värske kurk (kohalik 30% ja importkurk 9,6%), kanamunad  (importmunad 11,2% ja kohalikud munad 3,9%), lahtine kartul (11,5%), porgand (17,1%), peakapsas (5%).

Võrreldes eelmise aasta märtsiga on tarbijale enim kallinenud import värske kurk (30,4%), import kanamunad (22,9%), või (11,6%) ja suhkur (8,8).

Toidukaupade hinnatõusu on suuresti vedanud liha ja lihatooted. Nii on aastaga kallinenud lambaliha 34,8%, veiseliha 13,6% ja sealiha 6,6%, kohalik broiler 9,8% ja importbroiler 6,8%, suitsukarbonaad 9,5%, keeduvorst 10,1% ja viinerid 8,3%.

Rõõmupäevad on aga taimetoitlastel, sest aastavõrdluses odavnes kogu köögivili, sealhulgas peakapsas 74,4%, lahtiselt müüdav kartul 55,4% ja porgand 29,4%.

Mootorikütuse (95E) keskmine jaehind automaattanklates oli märtsis 1,406 €/l, mis on 13,5% kõrgem kui aasta tagasi. Diislikütus kallines aastaga 9%.

Toidukaupade hinnad (Eesti tavakaupluste keskmine hind, kohalik kaup, €/kg)

* Hinnad kogutakse kuu esimesel nädalal.

FAO maailmaturu trende näitav toidu hinnaindeks oli märtsis 216 (2002-2004=100) ja toidu hinnad ei ole maailmaturul viimase kuuga oluliselt muutunud. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on toidu hinnad maailmaturul langenud (siis oli indeks 232).

Ettevõttejuhtide poolt oma firma olukorrale antud hinnangute alusel koostatud äribaromeetrid (tööstus, ehitus, kaubandus ja teenindus) liikusid I kvartalis mõõdukal tõusutrendil. Tarbijabaromeeter tõusis detsembriga võrreldes samuti: kõigi baromeetrite üldistav näitaja – majandususaldusindeks – (sesoonselt tasandatud)  tõusis detsembri 101,4 punktilt märtsis 103,8 punktile.

Konjunktuur_nr_1_(180)_esitlus

Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus viimase kuuga natuke langes (0.8 punkti). Majandususaldusindeks oli jaanuaris 92.8, veebruaris 94.0 ja märtsis 93.2. Euroopa suurriikidest teatas olukorra paranemisest Itaalia (+3.5), Poola (+2.2), Prantsusmaa (+2.0). Halvenes olukord Suurbritannias, Hollandis ja Hispaanias. Saksamaal majandususaldusindeks küll langes 2.4 punkti, kuid suurriikidest ainukesena on indeks üle ajaloolise keskmise.

Ka euroalal langes majandususaldus minimaalselt (0.1 punkti) ja oli märtsis 94.4.

Märtsis oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise vaid Eestis, Lätis, Rootsis ja Saksamaal.

Vähim oli usaldust majanduse tuleviku suhtes Küprosel (74.1), Kreekas (75.7) ja Portugalis (77.1).

Majandususaldus langes kuuga nii Lätis (indeks 103.8, langus kuuga 1.9 punkti) kui Leedus (indeks 99.8, langus 0.6 punkti). Majandususaldus langes ka Soomes (indeks oli 99.7, langus 0.7 punkti). Oluliselt suurenes majandususaldus aga Rootsis (indeks 104.2 ja tõus 6.6 punkti) ning eriti tuntav paranemine toimus Rootsi tööstus-, teenindus- ja kaubandussektoris.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2012).

Paranemine toimus eelkõige ootustes tööturu suhtes. Hinnangutes pere ja riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast viimase kuuga muutusi aset leidnud ei ole. 20% küsitletutest hindas, et nende pere majandusolukord on aasta pärast parem, 47% ootas sama olukorra püsimist ja 24% pelgas olukorra halvenemist.

Perede rahalises olukorras olulisi muutusi aset ei leidnud. Märtsis 37% peredest säästis, 51% tuli ots-otsaga välja, 12% elas kas varasematest säästudest või oli võlgades.

Püsikaupade ostuprognoos püsib kesine.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

EKI hinnavaatluste andmeil* veebruaris odavnes võrreldes eelmise kuuga värske kurk ja tomat, lahtine kartul ja porgand, sai ja leib, jahutatud forell, broiler, kanamunad  ja suhkur. Enim odavnes kohalik värske kurk (8,9%). Jaanuariga võrreldes kallinesid piimatooted: keefir 2,9%, piim ja kohvikoor 1,6%, hapukoor 1,1%, või 0,9% ja juust 0,7%. Kallines ka peakapsas 5,3%, kodune hakkliha 1,1% ja viinerid 1%.

Võrreldes eelmise aasta veebruariga on tarbijale enim kallinenud suhkur (12,6%). Aastavõrdluses kallines või 11,6%, leib 5%, juust 4,4% ja kohvikoor 0,5%. Aastaga odavnes 2,5% kilepakis keefir 4,1% ja kilepiim 1,6%, jahutatud forell 15,3 % ning sai 0,6 protsenti.

Liha ja lihatooted aasta võrdluses kallinesid: seakarbonaad 8,6%, hakkliha 10,5%, viinerid 10,2%, kohalik broiler 6,6%. Eestis toodetud kanamunad kallinesid 2,4%, importmunade hinnatõus oli oluliselt suurem. Nii kallinesid M suuruses importmunad 25%.

Aastavõrdluses odavnes kogu köögivili, sealhulgas peakapsas 74,4%, lahtiselt müüdav kartul 55,9%, porgand 22,6%, import tomat 6,3% ja kohalik salatikurk 1,6%.

Mootorikütuse (95E) keskmine jaehind automaattanklates oli veebruaris 1.352 €/l, mis on 12% kõrgem kui aasta tagasi. Diislikütus kallines aastaga 9,9%. Mootorikütuse kiire hinnatõus on jätkunud ka viimastel nädalatel. Nii oli märtsi algul bensiin 95E automaattanklates ligi 2,3% kallim kui kuu aega tagasi ja 7% kallim kui aasta algul. Nii kiire hinnatõus hakkab tekitama probleeme transpordisektorile, eelarvelistele asutustele ja vähendab tarbimist.

Toidukaupade hinnad (Eesti tavakaupluste keskmine hind, kohalik kaup, €/kg)

* Hinnad kogutakse kuu esimesel nädalal.

• EKI viis läbi ka regiooni ettevõtete/asutuste küsitluse. Küsitlusele vastas 939 ettevõtet ja küsitlustulemustest ilmnes, et ürituste mõju piirkonna ettevõtete ja asutuste majandustegevuse tulemustele oli igati positiivne. Külastajate arv kasvas ürituse nädalal 46%-s ettevõtetes, suurendades müügitulu 42%-s ja kasumit 35%-ndis vastanud ettevõtetes ja asutustes. Üritusega seonduvalt täiendavat tööjõudu valdavalt juurde ei võetud, seda tegi ligikaudu iga kümnes ettevõte või asutus.
• Küsitluses palus EKI hinnata ettevõtjatel ürituse mõju regioonile (4 pallisel skaalal, kus neli oli maksimum). Kokkuvõtlikult hindasid kohalikud ettevõtjad kõige kõrgemalt ürituste rolli regiooni maine ja tuntuse kujundamisel (3,5 palli). Neile järgnesid kultuuriturismi edendamine (3,3 palli) ning kultuuri- või spordialase alase tegevuse edendamisest tulenev soodne mõju piirkonnale (3,2 palli). Üle keskmise oluliseks peeti ürituste rolli elanike kultuuri- ja spordihuvi tõstmisel (3,0 palli) ning kohaliku majanduse ja ettevõtluse elavdamisel (2,9 palli). Ürituste mõju hinnang piirkonna tööhõivele jäi alla keskmise (2,3 palli).
• Kohalikel ettevõtetel ja asutustel ei tekkinud seoses üritusega probleeme (nii ütles 92% ettevõtetest ja probleeme märkis 8%). Kui probleeme esines, siis nimetati anarhilist parkimist, olmetingimusi (tualettide, kätepesu võimaluse vähesust), turvalisuse vähenemist regioonis. Häirivaks pidasid ettevõtjad ka osadel üritustel külastajate liigset alkoholitarbimist ja sellest tingitud ebakultuurset käitumist, mis ei sobinud kokku ürituse kuvandiga.

• EKI analüüsis ürituste eelarveid (kulude-tulude suurus, tulude allikad, eelarve tasakaal). Ürituste keskmine eelarve tulude maht oli 208 000 €.
• 49% ürituste eelarvete tuludest olid omatulud ehk tulud ürituse põhitegevusest (piletimüük, osavõtumaksud vms), 30% tuludest saadi toetustena erasektorilt, 12% riigilt, 7% omavalitsustelt.
• Keskmine eelarve kulude maht oli 216 000 €, sealjuures spordiüritustel 240 000 € ja kultuuriüritustel 206 000 €. 20-st üritusest jäid korraldajad eelarvega plussi või tasakaalu 12 puhul, 8 ürituse eelarve jäi miinusesse, mis kaetakse kas eelmiste aastate tuludest või korraldajate muude majandustegevuste tulude arvelt.

• Regionaalse majandusliku mõju kindlaksmääramisel peamised sisendid olid väljastpoolt maakonda üritusele tulnud külastajate kulutused ja ürituste korraldajate eelarvest piir­konda jäävad kulutused. Ürituste keskmine majanduslik mõju oli üle 600 000 €, kusjuures kultuuriüritustel keskmiselt üle 580 000 € ja spordiüritustel üle 650 000 €.
• Külastajate kulutuste ja ürituse eelarve kulude suhtarv näitab, kui palju iga eelarvesse panustatud euro tõi piirkonnale tagasi. Analüüs näitas, et iga eelarvesse panustatud euro tõi piir­konda keskmiselt 4 €.
• Antud uuringu eesmärk oli uurida ürituste majanduslikku mõju, kuid samas tunnistasid nii külastajad, osalejad kui ettevõtjad, et kõigil neil üritustel on laiem mõju – need muudavad piirkondi atraktiivsemaks, parandavad elukeskkonda, annavad praktikavõimalust vabatahtlikena kaasa löövatele noortele, edendavad kohalikku kultuuri- ja spordielu.

Kultuuri regionaalne mõju seminar.pdf

Euroopa Liidus tervikuna on majandususaldus tõusnud kaks viimast kuud, võrreldes jaanuariga oli tõus 1.1 punkti. Majandususaldusindeks oli jaanuaris 92.8 ja veebruaris 93.9. Euroopa suurriikidest teatas olukorra paranemisest Poola (+1.7), Prantsusmaa (+1.6), Holland (+1.2) ja Itaalia (+1.0). Saksamaal püsis majandususaldus eelmise kuu tasemel.

Ka euroalal majandususaldus kuuga natuke tõusis (majandususalduse indikaator oli jaanuaris 93.4, veebruaris 94.4).

Veebruaris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise vaid Balti riikides, Soomes ja Saksamaal.

Vähim oli usaldust majanduse tuleviku suhtes Kreekas (74.9), Portugalis (75.9) ja Küprosel (76.3).

Majandususaldus tõusis kuuga natuke Lätis (indeks 105.7, tõus kuuga 0.4 punkti) ja langes natuke Leedus (indeks 100.4, langus 0.1 punkti). Rootsi majandususaldusindeks oli 97.6 (tõus kuuga 0.4 punkti) ja Soomes 100.4 (tõus 6.7 punkti).

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2012).

Paranemine toimus nii ootustes pere kui ka riigi majandusolukorra suhtes. Veebruaris prognoosis 26% küsitletutest, et Eesti majandusolukord on 12 kuu pärast parem kui nüüd, 34% ootas sama olukorra püsimist ja 30% elanike arvates on olukord siis halvem (jaanuaris olid vastavad protsendid 20, 34 ja 34).

Halvenesid hinnangud tööturu arengutrendidele järgneva aasta jooksul ja säästuvõime prognoos.

Aastatel 2005-2007 oli perede hulgas ülekaalus need pered, kelle hinnangul nende majandusolukord aastaga paranes. Nii hindas 2007. aasta veebruaris 37% küsitletutest, et viimase aastaga nende majandusolukord paranes, 44%-l oli olukord jäänud samaks, 6%-l halvenenud. Alates 2008. a jaanuarist on olnud ülekaalus need pered, kelle hinnangul nende majandusolukord muutus viimase aastaga halvemaks. 2012. veebruaris hindas 44% küsitletutest, et nende majandusolukord viimase aastaga halvenes, 46%-l jäi samaks ja 9%-l paranes.

Tarbijate inflatsiooniootused oluliselt ei muutunud (saldo jaanuaris -21, veebruaris -20).

Perede rahalises olukorras olulisi muutusi aset ei leidnud. Veebruaris 37% peredest säästis, 49% tuli ots-otsaga välja, 14% elas kas varasematest säästudest või oli võlgades.

Püsikaupade ostuprognoos püsib kesine.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)