„Konjunktuur“ nr 3/218 (2021)

„Konjunktuur“ nr 3/218 (2021) slaidid: Konjunktuur nr_3_(218)_2021_september_slaidid.pdf

„Konjunktuur“ nr 2/217 (2021)

„Konjunktuur“ nr 2/217 (2021) slaidid Konjunktuur_nr_2_(217)_2021_slaidid.pdf

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale slaidid: Alkoholi_slaidid_pressile.pdf

EKI: poole aasta pärast on majanduse olukord märgatavalt parem

EKI majandusekspertide hinnangul oli ärikliima märtsis rahuldav ja parem kui 3 kuud tagasi.  Eksperdid  hindasid märtsis Eesti majanduse üldolukorda -43 punktiga (skaalal -100 kuni +100), mis on 30 punkti võrra parem tulemus kui eelmisel vaatlusel detsembris. Eriti tuntavalt on paranenud investeeringute olukord. 71% ekspertidest hindas, et majanduse üldolukorra paranemine jätkub ka järgneva 6 kuu jooksul. „Saame prognoosida, et järgmise poole aasta jooksul Eesti majanduse olukord märgatavalt paraneb, kuid selle eelduseks on COVID-19 leviku taandumine, vaktsineerimise kasv ja majanduse taasavanemine ,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks oli märtsis 94 punkti. Majandususaldus on peale eelmise aasta koroona I laine järsku kukkumist oluliselt paranenud, kuid on veel endiselt madalam pikaajalisest keskmisest (100 punkti). Ettevõtjate kindlustunde tõusu pidurdumise põhjuseks märtsis on pandeemia piiramiseks valitsuse poolt rakendatud tegevuspiirangud, mis on vähendanud mitmete valdkondade ettevõtete nõudlust. „Erinevate majandusharude ettevõtted on koroonakriisis pihta saanud väga erinevalt. Kui tööstus ja suur osa kaubandusest on kriisiga hästi hakkama saanud, siis mitmete teenindusharude majanduskonjunktuur on halb. Nii on suuri probleeme turismisektoril, hotellidel, restoranidel, loomemajandusel. Suhteliselt hästi on kriisis läinud aga telekomi ja IT sektoril, sest just neid teenuseid on ühiskond kaugtöö ja digiõppe käigus rohkem vajanud.“

Konjunktuuriinstituudi 2021. aasta I kvartali raportist leiab ka ülevaate COVID-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid märtsis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele, turismiettevõtetele, tööstusettevõtetele ja majandusharuti on murekohad erinevad. Paljudele ettevõtetele oli märtsis suurimateks probleemideks töötajate osaline puudumine haigestumise ja eneseisolatsiooni tõttu ning nõudluse nappus. Endiselt on ettevõtetele probleemiks ka suurenenud kulud töö ümberkorraldamiseks ja viiruse tõrjeks. Võrreldes koroonaviiruse esimese lainega (aasta tagasi) on suurenenud tarneahela probleemid. Tootmiseks vajalikke sisendeid on raskem hankida ja need on kallimad.  „Tõenäoliselt on poole aasta pärast olukord oluliselt parem, kuid teatud tegurid, näiteks globaalsetel turgudel kallinenud sisendid või lisanduvad kulud viiruse tõrjeks, jäävad ettevõtteid ka siis häirima,“ ütles Josing.

Tarbijate kindlustunne püsib madal. Suurem osa peredest (80%) hindas märtsis, et nende majanduslik olukord on sama, kui 12 kuud tagasi, kuid püsikaupade oste planeerides ollakse ettevaatlikumad ja töötust nähakse püsivat tavapärasest kõrgem. Hinnates perede rahanduslikku olukorda, on vähenenud säästa suutvate perede osakaal (vastanutest 43%) ja suurenenud ots-otsaga kokku tulevate perede osakaal, keda oli vastanutest 55%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 4 liikmelise pere nädala toidukorv maksis märtsis 80 eurot. 2020. aasta märtsikuuga võrreldes on toidukorv kallinenud 2,4%. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2020) kalleima märtsi ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha ja lihatooted. Odavnenud on köögivili.

Konjunktuur_nr_1_(216)_(2021_1kv)_slaidid.pdf

Ilmus „Konjunktuur” nr 4/215 (2020)

EKI väljaanne „Konjunktuur” nr 4 (215) annab ülevaate Eesti majanduse hetkeolukorrast detsembris ja arenguväljavaadetest eelseisval 6 kuul. Ülevaade Eesti majandusest tugineb EKI ekspertide paneeli hinnangutele ja ligi 1000 ettevõtte tippjuhi ning 800 tarbija küsitlusele.

EKI majandusanalüütikute paneel hindas detsembris Eesti majanduse üldolukorda halvaks. Hinnang oli -73 punkti (skaalal -100 … +100), kusjuures hinnangud jagunesid järgmiselt (sulgudes septembri hinnangud):

Olukord on hea                            0% eksperte (0%)
Olukord on rahuldav                   27% eksperte (40%)
Olukord on halb                         73% eksperte (60%)
Hinnangute saldo                           -73 punkti (-60 p)

Ekspertide paneeli detsembri hinnangud lubavad eeldada, et kuue kuu pärast on Eesti majanduse üldolukord praegusest parem. Täpsemalt jagunesid ekspertide hinnangud majandusolukorra kohta 6 kuu pärast järgmiselt:

Olukord on siis parem                  60% eksperte
Olukord on umbes sama               40% eksperte
Olukord on siis halvem                   0% eksperte
Ootuste saldo                                   60 punkti

Ettevõttejuhtide ja perede hinnangute alusel koostatud äribaromeetreid ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks IV kvartalis tõusis (juuni 71,6 p, september 87,3 p, detsember 92,5 p), kuid on endiselt madalam pikaajalisest keskmisest (100 p). Eesti majandususaldusindeks (92,5 p) on veidi kõrgem EL riikide keskmisest (89,5 p).

„Konjunktuuris” on palju muudki huvitavat, näiteks ülevaade Covid–19 tekitatud kriisi mõjust Eesti ettevõtetele ja ettevõtete ootustest lähemaks kuueks kuuks (küsitluse alusel), samuti Eesti majandusarengu prognoos aastani 2023. Lisaks saab teavet, milline on eestimaalaste kala ja kalatoodete tarbimine ja kui palju on kallinenud toidu ostukorv.

Konjunktuur_nr_4_slaidid(2020_4kv).pdf

Eesti Konjunktuuriinstituut uurib esmatarbekaupade ja isikukaitsevahendite varustuskindlust Eestis

2020. aastal puhkenud koroona pandeemia on mõjutanud oluliselt globaalseid tarneahelaid ning selle kriisi valguses on paljud riigid ning ka Eesti üle vaatamas, kas ja kuidas tarneahela häirete korral tagada riigis eluliselt oluliste toodete ja teenuste varustuskindlus. 2020. aasta märtsis, aprillis tekkinud probleemid riigipiiridel, töö katkestanud ettevõtted, lepingute katkemine, kiire hinnatõus ja protektsionismi kasv näitas, et normaalolukorras efektiivsed globaalsed tarneahelad on kriisi tingimustes vägagi haavatavad.

Eesti Maaülikooli, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostöös läbi viidavas teadusuuringus „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ vaadeldakse, milline on nendes valdkondades Eestis varustuskindlus ning kuidas seda tagada erinevate kriisistsenaariumite korral. Analüüsitakse avaliku sektori ja ettevõtete toimetulekut tarneahela kriisi tingimustes ja võimalusi varustuskindluse parandamiseks Eestis.

Eesti Konjunktuurinstituut juhib uuringus esmatarbekaupade ja isikukaitsevahendite tarneahela analüüsimist. Eesti Konjunktuuriinstituut on varasemalt läbi viidud uuringuid elanikkonna varustatuse, tarneahela, COVID-19 mõju kohta, mille käigus kogutud infot ja metoodika rakendamisega seotud kogemust kasutatakse ära ka käesolevas uuringus.  Uuringu valmimisel teevad konsortsiumiga koostööd Maaelu-, Sotsiaal-, Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Sise-, Keskkonna- ja Rahandusministeeriumid ning Riigikantselei.

Uuring „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ viiakse läbi RITA programmi raames ning rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Ilmus „Konjunktuur“ nr 3/214 (2020)

EKI väljaanne „Konjunktuur“ nr 3(214) annab ülevaate Eesti majanduse hetkeolukorrast septembris ja arenguväljavaadetest eelseisval 6 kuul. Ülevaade Eesti majandusest tugineb EKI ekspertide paneeli hinnangutele ja ligi 1000 ettevõtte tippjuhi ning 800 tarbija küsitlusele.

„Konjunktuurist“ nähtub, et Eesti majanduse hetkeseis on endiselt halb, kuid parem kui kolm kuud tagasi. Koroonaviiruse mõju inimeste tervisele suvekuudel mõnevõrra nõrgenes, kuid mõju majandusele on endiselt arvestatav. Sama kehtib ka maailmamajanduse kohta tervikuna. EKI majandusanalüütikute paneel hindas septembris Eesti majanduse üldolukorra hetkeseisu -60 punktiga (skaalal -100 … +100), kusjuures hinnangud jagunesid järgmiselt (sulgudes juuni hinnangud):

Olukord on hea                             0% eksperte (0%)
Olukord on rahuldav                    40% eksperte (14%)
Olukord on halb                           60% eksperte (86%)
Hinnangute saldo                            -60 punkti (-86 p)

Võrdlus juuni küsitlusega näitab, et Eesti majandusolukord on septembris 26 punkti parem ning hetkeolukorrale rahuldava hinnangu andnud ekspertide osakaal tõusis 3 kuuga 14%-lt 40%-le.

Ettevõttejuhtide ja perede septembrikuu hinnangute alusel koostatud äribaromeetrite ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks (sesoonselt tasandatud) näitab samuti, et Eesti majandusolukord pole hea, kuid on III kvartalis siiski paranenud (juuni 71,6 p, september 87,3 p).

Positiivne on ka see, et ekspertide paneeli septembri hinnangutest nähtub, et 6 kuu pärast on Eesti majanduse üldolukord parem kui praegu. Ekspertide paneeli hinnangutest võib ka järeldada, et koroonakriisist põhjustatud majanduskriisi tipp ületatakse veel käesoleval aastal. Täpsemalt olid ekspertide hinnangud majandusolukorra kohta 6 kuu pärast järgmised:

Olukord on siis parem                 40% eksperte
Olukord on umbes sama              33% eksperte
Olukord on siis halvem                27% eksperte
Ootuste saldo                                13 punkti

„Konjunktuuris“ on palju muudki huvitavat. Näiteks artiklid : „Äribaromeetrid september 2020“, „Covid – 19 viirushaiguse mõju Eesti ettevõtetele“, „Eesti positsioon rahvusvahelises digitaalse konkurentsivõime reitingus“, „Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades“ jne.

„Konjunktuuris“ nr 3 (214) on 67 lehekülge, head lugemist!

Konjunktuur_nr_3 2020_slaidid.pdf

Eesti Konjunktuuriinstituut