Elanike majanduslik kindlustunne veebruaris halvenes

Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri uuringu andmetel on tarbijate kindlustunne viimase kuuga oluliselt vähenenud. Kindlustunde indikaator on veebruaris –13 ja see on 8 punkti halvem kui jaanuaris ja 4 punkti halvem pikaajalisest keskmisest (–9). Halvenesid inimeste ootused oma pere ja riigi majandusolukorra väljavaadete osas ja tööturu prognoos.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo) Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

Pikaajaline keskmine

-9 -1 4 14 -27

Veebruar 2015

-8 5 3 19 -20

Jaanuar 2016

-5 6 4 15 -14

Veebruar 2016

-13 1 -10 35 -9

Veebruaris prognoosib 21% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 51% vastanute hinnangul on olukord sama ja 18% pelgab halvenemist (saldo +1).

Eriti tuntavalt langes viimase kuuga optimism riigi majandusolukorra arengute suhtes. 18% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem (jaanuaris oli selliseid vastanuid 28%), 36% hinnangul olukord ei muutu ja 33% kardab halvenemist (jaanuaris 20%).

Tööturu prognoos halvenes oluliselt, suurenes töötuse kasvu prognoosivate inimeste osakaal (saldo veebruaris 35, jaanuaris 15) ja elanike inflatsiooniootused kasvasid (saldo veebruaris 20, jaanuaris 3).

Samas püsivad pere rahanduslik olukord ja säästuplaanid head, seega tundub, et esilagu on elanike halvenenud ootuste puhul tegemist reageerimisega viimasel kuul pressis kajastatud halbadele majandusuudistele (suurkoondamised, aktsiiside tõus, olematu majanduskasv jne). Veebruaris hindas 48% peredest, et suudab säästa, 45% tuleb omadega ots-otsaga kokku ja 7% on rahalistes raskustes. 48% küsitletute hinnangul säästavad nad ka järgneva 12 kuu jooksul (aasta tagasi arvas nii 44% vastanutest).

2016. aasta veebruaris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –6.6 ja euroalal –8.8 ja viimase kuuga eurooplaste kindlustunne langes oluliselt (vastavalt 2,4 ja 2,5 punkti).

Uuel aastal jätkub toidukaupade hinnalangus

FAO toiduhinna indeks (THI) oli 2016. aasta jaanuaris keskmiselt 150,4 punkti, jäädes pea 3 punkti (1,9%) madalamaks 2015. aasta detsembrikuisest seisust ning koguni 29 punkti (16%) allapoole mulluse jaanuari tasemest. Kõikide indeksi arvestamisel jälgitavate tootegruppide hinnad langesid. Enim langesid suhkru ja piimatoodete hinnad.

Teravilja hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 149,1 punkti, olles 2,5 punkti (1,7%) madalam kui eelnenud kuul. Maisi ja nisu hinda maailmaturul mõjutasid jätkuvalt rohked tarned, teravnenud konkurents eksporditurgudel ning tugev USA dollar. USA maisi noteeringud langesid mitme aasta madalaimale tasemele. Samal ajal langes riisi hind maailmaturul vaid marginaalselt.

Õli hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 139,1 punkti, 2,4 punkti (1,7%) madalam kui detsembris. Languse põhjustasid eelkõige madalad sojaõli hinnad, mis langesid reageerides suurte sojaoa tarnete ootustele maailmaturul. Palmiõli hinnad olid stabiilsed.

Piimatoodete hinnaindeks oli keskmiselt 145,1 punkti, mis oli 4,4 punkti (3%) madalam kui detsembris. Suur talvine piimatoodang Euroopa Liidus, oodatust suurem tootmine Okeaanias ning loid impordinõudlus on põhjustanud kõigi indeksiga hõlmatud piimatoodete hindade languse. Kujunenud olukord on kõige enam mõjutanud piimapulbri hinda.

Liha hinnaindeks oli eelmisel kuul 148,3 punkti, olles 1,7 punkti (1,1%) madalam kui detsembris. Langesid pea kõigi lihaliikide noteeringud. Erandiks oli vaid sealiha, mille hind püsis suuresti tänu jaanuaris avanenud ELi eraladustamise meetmele stabiilne. Tootmise tipphooaja algus Okeaanias langetas järsult lambalihahinda. Linnu- ja veiseliha hinnale avaldas mõju eelkõige loid nõudlus.

Suhkru hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 199,4 punkti, jäädes 8,4 punkti (4,1%) madalamaks kui detsembris. See oli esimene langus pärast neli kuud kestnud tõusu. Hinnalanguse taga oli oodatust parem kultuuride seisund Brasiilias. Võimalik suhkru tootmismahtude vähenemine Indias, Tais, Lõuna Aafrikas ja Hiinas ei olnud suhkru hinna languse peatamiseks piisavad.

Elanike majanduslik kindlustunne jaanuaris paranes

Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri uuringu andmetel püsib tarbijate kindlustunne heal tasemel. Tarbijate kindlustunde indikaator on jaanuaris –5 ja see on 1 punkt parem kui detsembris ja 4 punkti parem pikaajalisest keskmisest (–9). Paranesid inimeste ootused oma pere ja riigi majandusolukorra väljavaadete osas. Kui detsembris oli tavapärasest suurem nende vastajate arv, kes ei osanud tulevikuväljavaadetele hinnangut anda, siis jaanuaris oli ebakindlust vähem. Elanike kindlustunde tõusu soosib sissetulekute kasv ja puuduv hinnatõus.

Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on elanike hinnangud küll natuke vähem optimistlikud ja kõige rohkem on tööturu arengute prognoos.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo) Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

Pikaajaline keskmine

-9 -1 4 14 -27

Jaanuar 2014

-3 5 10 3 -22

Jaanuar 2015

-2 7 6 10 -13

Detsember 2015

-6 1 -1 14 -12

Jaanuar 2016

-5 6 4 15 -14

Jaanuaris prognoosib 27% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 50% vastanute hinnangul on olukord sama ja 13% pelgab halvenemist.

Riigi majandusolukorra muutuste suhtes 2016.aastal olid eestimaalased jaanuaris optimistlikumad kui kuu aega tagasi (mil ligi viiendik elanikest ei osanud öelda, mida ees ootav aasta võiks tuua). 28% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 35% hinnangul olukord ei muutu ja 20% kardab halvenemist.

Elanike inflatsiooniootused püsivad madalal tasemel.

Peatunud hinnatõusu ja suurenenud sissetulekute tingimustes on elanike rahaline olukord püsinud stabiilne. Jaanuaris hindas 45% peredest, et suudab säästa, 49% tuleb omadega ots-otsaga kokku ja 6% on rahalistes raskustes. 48% küsitletute hinnangul suudavad nad säästa ka järgneva 12 kuu jooksul (aasta tagasi arvas nii 45% vastanutest) .

2016. aasta jaanuaris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –4.2 ja euroalal –6.3 ja viimase kuuga eurooplaste kindlustunne langes (vastavalt 0.3 ja 0.6 punkti).

Majanduskliima on Eestis rahuldav, 6 kuu väljavaated mõõdukalt positiivsed

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute hinnangul on majanduskliima Eestis rahuldav (4,9 punkti skaalal 1-9). Majanduse praegusele üldolukorrale antud hinnang (4,3 punkti) on küll viimaste aastate madalaim ja 1,1, punkti võrra madalam ka ekspertide septembri hinnangust, kuid 6 kuu pärast peaks Eesti majandusseis natuke parem olema (hinnang 5,5).

Kui eratarbimise olukord on väga hea, siis investeeringute olukorda hindasid EKI eksperdid detsembris ebarahuldavaks. Põhjuseks investeeringute mahu arvestatav vähenemine. EKI tööstusettevõtete investeeringute uuring näitas, et ettevõtjad investeerisid 2015. a vähem kui veel aasta algul oli prognoositud. Iga kümnes ettevõtja ei investeerinud üldse ja 27% ettevõtetel investeeringud vähenesid. Ka 2016. aastaks ettevõtjate poolt olulist investeeringute kasvu ei prognoosita ja olulisemateks investeeringuid takistavateks teguriteks on madal nõudlus ja finantside nappus.

Võrreldes Eesti praegust majandusolukorda aastatagusega, on eksperdid seda meelt, et investeeringute osas on olukord on läinud halvemaks ja eratarbimise osas muutunud paremaks. Majanduse olukord tervikuna on halvenenud ja majanduskliima indeks oli detsembris 1,1 punkti madalam kui aasta tagasi.

Ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid koondav majandususaldusindeks oli detsembris pikaajalise keskmise tasemel (100). Hea on ärikonjunktuur kaubanduses ja tarbijate kindlustunne, alla tavapärast on kindlustunne tööstusettevõtetel. Ehitussektori kindlustunne on alla tavapärast, kuid aastaga oluliselt paranenud.

Tarbijate kindlustunnet on aidanud suurendada madal töötus, suurenenud sissetulekud ja puuduv inflatsioon. Toidu hinnad on tarbija jaoks aastaga 1,5% odavnenud ja EKI pere nädala ostukorv maksis detsembris 68 eurot.

EKI prognoosib 2016 aastaks 2,5% SKP kasvu, 1% tarbijahindade tõusu ja 5,7% tööpuudust. Keskmine palk peaks jõudma 1105 euroni ja kuna inflatsioon on madal, siis reaalpalgad kasvavad 3.2%.

EKI direktor Marje Josing ütles: Euroopas on majandususaldus liikunud viimastel kuudel tõusutrendis ja mitmel Eestile olulisel turul on majanduskonjunktuur hea (Rootsi, Läti, Leedu).  Samas püsivad kõik eelmisel aastal esile kerkinud geopoliitilised riskid (jätkuv Ukraina-Venemaa konflikt, Süüria sõda, pagulaskriis, terrorismioht) ja need võivad negatiivselt mõjutada ka majandust. Selle aasta ettevõtjate olulisimaks eesmärgiks on suurendada tootlikkust ja olla väga aktiivne eksporditurgudel. Ainult ekspordi kasv tagab selle, et toimuv sissetulekute ja tarbimise kasv on jätkusuutlik.

Konjunktuur_nr_4_(195)_esitlus