Varimajanduse trendid

Varimajanduse slaidid: Varimajandus 2015

Eesti on konkurentsivõimelt maailmas 31. kohal

Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD)* avaldas täna projektis osalenud 61 riigi rahvusvahelise konkurentsivõime (World Competitiveness Yearbook) 2016. aasta edetabeli. Sellest nähtub, et Eesti on tänavu riikide võrdluses (sarnaselt eelmise aastaga) 31. kohal. Eesti on 30. edukama riigi hulgas olnud alates 2002. aastast 8 korral, kusjuures kõrgeim koht edetabelis oli 2006. aastal (19. koht).

Lisaks edetabelikohale avaldas IMD riikide konkurentsivõime ka %-na esikohal oleva riigi suhtes. Eesti võimekust hinnati sel aastal 73,5%-ga esikohariigi suhtes, mis on 4,3 protsendipunkti enam kui eelmisel aastal ja vaid 0,8 protsendipunkti vähem kui rekordilisel 2007. aastal (74,3%).

Edetabel tugineb riikide 2015. aasta majandustulemustel ja taustainformatsioonil ning 2016. aasta veebruaris-märtsis läbi viidud ettevõttejuhtide küsitlusel. Edetabeli koostamisel lähtutakse kokku 340 kriteeriumist, millest majandustulemuste ja taustaandmete osakaal on 2/3 ja küsitlustulemuste osakaal on 1/3.

2016. aasta edetabelit juhivad (TOP 10):

Kõige konkurentsivõimelisem riik on 2016. aastal Hongkong, 2015. aasta edetabeli juht USA langes kolmandale kohale. Kümne konkurentsivõimelisema riigi hulka tõusid tänavu Iirimaa ja Holland. Kümne edukama riigi hulgast langesid välja Saksamaa (2016. a 12. koht, 2015. a 10. koht) ja Luksemburg (2016. a 11. koht, 2015. a 6. koht).

Edetabeli suuremad tõusjad on tänavu Iirimaa (9 kohta), Holland (7 kohta) ning Läti, Slovakkia ja Sloveenia (kõik 6 kohta). Edetabelis langesid kõige enam Kasahstan (13 kohta) ning Indoneesia, Mehhiko ja Kreeka (kõik 6 kohta).

Eestile enam huvipakkuvate riikide kohad edetabelis on:

Eesti tõstis oma konkurentsipositsiooni kahes valdkonnas (neljast):

-         majanduse seisundi arvestuses 40. kohalt 39. kohale,
-         äritegevuse efektiivsuse arvestuses 36. kohalt 34. kohale.

Eesti positsioon ei muutunud valitsuse tõhususe arvestuses (20. koht) ja halvenes infrastruktuuri arvestuses (32. kohalt 33. kohale).

Eesti ettevõttejuhtide hinnangul on riigi kõige atraktiivsemateks (tugevamateks) külgedeks (etteantud 15 võimekusest) kõrge haridustase, konkurentsivõimeline maksusüsteem, poliitiline stabiilsus ja efektiivne õiguslik keskkond.

Eesti asus kõrgetel kohtadel teiste riikide hulgas selliste näitajate poolest nagu:

madal valitsuse võlatase (2. koht),
naiste suur osakaal bakalaureuse- ja magistrikraadiga lõpetanute hulgas (2. koht),
ettevõtete asutamise lihtsus (3. koht) jne.

Eesti nõrkusteks on:

kvalifitseeritud tööjõu nappus (61. koht),
kvalifitseeritud inseneride kättesaadavus tööjõuturul (61. koht),
infotehnoloogia-alase tööjõu kättesaadavus (61. koht) jne.

Põhjalik ülevaade Eesti konkurentsivõimest valmib Konjunktuuriinstituudil aasta lõpuks (Aastaraamat 2016).


* Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD partnerinstituut

 

Eesti alkoholiturg ja -tarbimine on langustrendis

Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis iga-aastane alkoholituru ülevaade, milles analüüsitakse muutusi alkohoolsete jookide tootmises, alkohoolsete jookide väliskaubandust, jaemüüki, hinnakujundust ning tarbimist. Lisaks antakse ülevaade salaalkoholi turust, turistide alkoholi tarbimisest ja kaasaostudest. Elanike küsitlusele tuginedes antakse kokkuvõte elanike hinnangutest riigi alkoholipoliitikale.

2015. aastal vähenes kõikide (välja arvatud puuvilja-marjaveinid) alkohoolsete jookide toodangu maht. Kangeid alkohoolseid jooke toodeti 2015. aastal 15,4 mln liitrit, mida oli 22% aastatagusest vähem. Seejuures vähenes viina toodang rohkem kui neljandiku võrra (–26%). Õlle tootmismaht oli 2015. aastal 139,8 mln liitrit, vähenedes aastaga ligi 13%. Lahjasid alkohoolseid jooke valmistati 2015. aastal 29,1 mln liitrit (–2,6%) ning puuvilja- ja marjaveine 9,8 mln liitrit (+2,4%).

Alkohoolsete jookide ekspordikäive langes 2015. aastal enam kui neljandiku võrra 149,3 mln euroni. Kõige rohkem vähenes rahalises väärtuses õlle (–39%) ja kangete alkohoolsete jookide (–28%) väljavedu. Õlut müüdi välisturule 2015. aastal 42,9 mln liitrit, lahjasid alkohoolseid jooke 17,0 mln liitrit ja kangeid alkohoolseid jooke 7,3 mln liitrit (100%-lise alkoholina). Alkohoolsete jookide impordikäive vähenes möödunud aastal samuti (–19%) ja see moodustas 227,6 mln eurot.

Kangete alkohoolsete jookide müük Eestis moodustas bilansimeetodi järgi arvutatult 18,3 mln liitrit, seda oli 7,4% vähem kui aasta tagasi. Õlut müüdi Eestis 2015. aastal 126 mln liitrini, mis oli 3,4% vähem võrreldes aastatagusega. Lahjasid alkohoolseid jooke müüdi Eestis 39,2 mln liitrit (–8,4%), viinamarjaveinide ja vermuti müük jäi samale tasemele (19,8 mln liitrit). 2015. aastal realiseeriti 2014. a lõpul vana aktsiisiga soetatud varusid. 2016. aasta veebruaris aset leidnud aktsiisitõusu ootuses hakati varusid moodustama ka 2015. a detsembris (suurem varumine käis 2016. a jaanuaris). 2016. aastal suurenevad Eesti ja Läti hinnaerinevuste mõjul Eesti elanike ostud Läti piiriäärsetest kauplustest.

Absoluutalkoholi ümber arvestatuna müüdi Eestis 2015. aastal 13,8 liitrit legaalset alkoholi ühe elaniku kohta. Lahutades sellest turistide alkoholi kaasaostud ja kohapealse tarbimise ning lisades juurde illegaalse tarbimise (0,5 liitrit ühe elaniku kohta), moodustas Eesti elanike alkoholi tarbimine absoluutalkoholis ühe elaniku kohta 8,7 liitrit ning täiskasvanud elaniku (15+) kohta 10,3 liitrit. Võrreldes 2014. aastaga vähenes alkoholi tarbimine elaniku kohta ligi 7%. On väga positiivne, et neljas aasta järjest on Eestis alkoholi tarbimine langenud, kuid WHO poolt soovitatud maksimummäärast (6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas) oleme veel kaugel.

Turistide alkoholi ostud on aastaga vähenenud, kuid moodustavad ikkagi olulise osa (41%) Eesti turul müüdud alkoholist.

Alkoholi tarbimine vähenes 2015. aastal ka Soomes, kus tarbimine langes 2014. a 9,3 liitrilt (absoluutset alkoholi elaniku kohta) 9 liitrini.

Kui kaupade ja teenuste hinnad Eestis 2015. aastal pisut odavnesid (üldine tarbijahinnaindeks oli –0,5%), siis alkohoolsed joogid kallinesid peamiselt aktsiisitõusude mõjul 6,1%. Kasvasid kõikide alkohoolsete jookide jaehinnad, kuid teistest enam kallinesid kanged alkohoolsed joogid. Näiteks tõusid viinade ja džinnide hinnad 10% ning liköörid kallinesid 16%. Tervikuna ületas 2015. a netopalga tõus alkohoolsete jookide hinna tõusu.

Alkoholitarbimise vähenemise põhjusteks on ühiskonnas toimuv hoiakute muutus, osa elanike tervislikumad eluviisid, alkoholitarbimise sageduse vähenemine, müüdud toodete keskmise kanguse vähenemine. Alkoholist tingitud tervisekahjud püsivad endiselt kõrged, kuid on loomulik et aastaid kestnud alkoholi liigtarbimine omab veel pikaajalist kahjulikku järelmõju.

Uuringut tutvustatakse põhjalikumalt 6. juunil Sotsiaalministeeriumis.

 

FAO andmetel toiduhinnad maailmas natuke tõusid

FAO toiduhinna indeks oli 2016. aasta aprillis keskmiselt 151,8 punkti, olles 1,1 punkti (0,7%) kõrgem kui märtsis, kuid pea 10% madalam kui 2015. aasta aprillis. Taimeõlide noteeringute suhteliselt tugev kasv koos teravilja hindade mõnevõrra tagasihoidlikuma kasvuga suutsid enam kui küllaga katta piimatoodete ja suhkru hindade languse maailmaturul. Seega juba kolmandat kuud järjest FAO toiduhinna indeks pisut kasvas.

Teravilja hinnaindeks oli aprillis keskmiselt ligi 150 punkti, olles 2,2 punkti (1,5%) kõrgem märtsikuisest tasemast, ent 10,4% madalam kui mullu samal ajal. Enim kasvasid maisi noteeringud, mõjutatuna USA dollari nõrgenemisest ning taimeõlide hindade tõusust. Samas soodsad ilmastikuolud ning oodatav suur saak uuel hooajal piirasid turgudel nisu hinna tõusu. Riisi hind veidi langes.

Piimatoodete hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 127,4 punkti, jäädes 2,9 punkti (2,2%) madalamaks märtsi seisust. Piimatoodete hindu maailmaturul mõjutasid enim endiselt rohke pakkumine ja tavapäraste importijate tagasihoidlik ostuhuvi. Sarnaselt eelmise kuuga olid aprillis kõige enam hinnalangusest mõjutatud või ja juustu hinnad, kajastades kasvavaid varusid peamistes eksportivates riikides. Lõssipulbri hind maailmaturul on jäänud ELi sekkumiskokkuostu hinna lähedale.

Õli hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 166,4 punkti, 6,6 punkti (4,1%) kõrgem kui eelmisel kuul. Indeks kasvas juba kolmandat kuud järjest. Aprillis tõus oli taas ajendatud palmiõli hinna tõusust, mida on tugevasti mõjutanud kasvav nõudlus maailmaturul ning üsna sünge tootmise perspektiiv 2016. aastaks. Indeksi koostamisel teiseks kaalukamaks tooteks on sojaõli, mille hind samuti tõusis. Ka siin on põhjuseks ebasoodsad tootmise väljavaated Lõuna-Ameerikas.

Liha hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 146,6 punkti, 1,2 punkti (0,8%) kõrgem kui märtsis. Sea- ja linnuliha hinnad jäid pea märtsi tasemele, peegeldades tasakaalu nõudluse ja pakkumise vahel. Lambaliha hinnad mõnevõrra tõusid. Märkimisväärselt tõusid veiseliha noteeringud. Piiratud varustatus USAs kergitas veiseliha kuu keskmist ekspordihinda Austraalias, kus need tõusid kõrgeimale tasemele 2015. aasta oktoobrist alates.

Suhkru hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 215 punkti, mis jäi 3,8 punkti (1,7%) madalamaks märtsi hinnatasemest. Langus viimasel kuul viitab suurtele ekspordikogustele Brasiilias, mille taga on rikkalik saak ning eeldus, et riigis väheneb suhkruroo kasutus etanooli tootmiseks. Suhkru hinna langust maailmaturul piiras võimalus, et teist hooaega järjest jääb suhkru tootmine väiksemaks kui prognoositud tarbimine.

Ilmus Konjunktuur nr 1/196

„Konjunktuur“ nr 1/196 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur 1 (196) esitlus

„Konjunktuur“ nr 2/193 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.

Elanike majanduslik kindlustunne veebruaris halvenes

Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri uuringu andmetel on tarbijate kindlustunne viimase kuuga oluliselt vähenenud. Kindlustunde indikaator on veebruaris –13 ja see on 8 punkti halvem kui jaanuaris ja 4 punkti halvem pikaajalisest keskmisest (–9). Halvenesid inimeste ootused oma pere ja riigi majandusolukorra väljavaadete osas ja tööturu prognoos.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo) Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

Pikaajaline keskmine

-9 -1 4 14 -27

Veebruar 2015

-8 5 3 19 -20

Jaanuar 2016

-5 6 4 15 -14

Veebruar 2016

-13 1 -10 35 -9

Veebruaris prognoosib 21% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 51% vastanute hinnangul on olukord sama ja 18% pelgab halvenemist (saldo +1).

Eriti tuntavalt langes viimase kuuga optimism riigi majandusolukorra arengute suhtes. 18% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem (jaanuaris oli selliseid vastanuid 28%), 36% hinnangul olukord ei muutu ja 33% kardab halvenemist (jaanuaris 20%).

Tööturu prognoos halvenes oluliselt, suurenes töötuse kasvu prognoosivate inimeste osakaal (saldo veebruaris 35, jaanuaris 15) ja elanike inflatsiooniootused kasvasid (saldo veebruaris 20, jaanuaris 3).

Samas püsivad pere rahanduslik olukord ja säästuplaanid head, seega tundub, et esilagu on elanike halvenenud ootuste puhul tegemist reageerimisega viimasel kuul pressis kajastatud halbadele majandusuudistele (suurkoondamised, aktsiiside tõus, olematu majanduskasv jne). Veebruaris hindas 48% peredest, et suudab säästa, 45% tuleb omadega ots-otsaga kokku ja 7% on rahalistes raskustes. 48% küsitletute hinnangul säästavad nad ka järgneva 12 kuu jooksul (aasta tagasi arvas nii 44% vastanutest).

2016. aasta veebruaris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –6.6 ja euroalal –8.8 ja viimase kuuga eurooplaste kindlustunne langes oluliselt (vastavalt 2,4 ja 2,5 punkti).

Uuel aastal jätkub toidukaupade hinnalangus

FAO toiduhinna indeks (THI) oli 2016. aasta jaanuaris keskmiselt 150,4 punkti, jäädes pea 3 punkti (1,9%) madalamaks 2015. aasta detsembrikuisest seisust ning koguni 29 punkti (16%) allapoole mulluse jaanuari tasemest. Kõikide indeksi arvestamisel jälgitavate tootegruppide hinnad langesid. Enim langesid suhkru ja piimatoodete hinnad.

Teravilja hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 149,1 punkti, olles 2,5 punkti (1,7%) madalam kui eelnenud kuul. Maisi ja nisu hinda maailmaturul mõjutasid jätkuvalt rohked tarned, teravnenud konkurents eksporditurgudel ning tugev USA dollar. USA maisi noteeringud langesid mitme aasta madalaimale tasemele. Samal ajal langes riisi hind maailmaturul vaid marginaalselt.

Õli hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 139,1 punkti, 2,4 punkti (1,7%) madalam kui detsembris. Languse põhjustasid eelkõige madalad sojaõli hinnad, mis langesid reageerides suurte sojaoa tarnete ootustele maailmaturul. Palmiõli hinnad olid stabiilsed.

Piimatoodete hinnaindeks oli keskmiselt 145,1 punkti, mis oli 4,4 punkti (3%) madalam kui detsembris. Suur talvine piimatoodang Euroopa Liidus, oodatust suurem tootmine Okeaanias ning loid impordinõudlus on põhjustanud kõigi indeksiga hõlmatud piimatoodete hindade languse. Kujunenud olukord on kõige enam mõjutanud piimapulbri hinda.

Liha hinnaindeks oli eelmisel kuul 148,3 punkti, olles 1,7 punkti (1,1%) madalam kui detsembris. Langesid pea kõigi lihaliikide noteeringud. Erandiks oli vaid sealiha, mille hind püsis suuresti tänu jaanuaris avanenud ELi eraladustamise meetmele stabiilne. Tootmise tipphooaja algus Okeaanias langetas järsult lambalihahinda. Linnu- ja veiseliha hinnale avaldas mõju eelkõige loid nõudlus.

Suhkru hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 199,4 punkti, jäädes 8,4 punkti (4,1%) madalamaks kui detsembris. See oli esimene langus pärast neli kuud kestnud tõusu. Hinnalanguse taga oli oodatust parem kultuuride seisund Brasiilias. Võimalik suhkru tootmismahtude vähenemine Indias, Tais, Lõuna Aafrikas ja Hiinas ei olnud suhkru hinna languse peatamiseks piisavad.