Toidukaupade hinnad tõusid viiendat kuud järjest

FAO toiduhinna indeks oli 2016. aasta juunis keskmiselt 163,4 punkti, 6,6 punkti võrra (4,2%) kõrgem kui mais, kuid 1% madalam kui mullu samal ajal. Juuni oli juba viies järjestikune kuu, mil indeks tõusis. Ühtlasi oli juuni kuine kasv suurim viimase nelja aasta jooksul. Tõusid pea kõik osaindeksid, välja arvatud õli. Hüppeliselt tõusid suhkru hinnad, piima, teravilja ja liha hindade tõus oli mõõdukam.

Teravilja hinnaindeks oli juunis keskmiselt 156,9 punkti, olles 4,4 punkti (2,9%) kõrgem kui mais, kuid siiski 3,9% madalam kui mullu juunis. Pea kogu juunikuise hinnatõusu tagas maisi noteeringute tugevnemine, mille põhjuseks oli eksporditarnete vähenemine Brasiilias. Nisu hinnad tõusid kuu esimeses pooles, enne kui saabusid raportid rekordsaakidest USAs ning oodatust paremate saakide kohta Musta mere piirkonnas. Riisi hinnad muutusid juunis maiga võrreldes vähe.

Õli hinnaindeks oli eelmisel kuul keskmiselt 162,1 punkti, jäädes 1,3 punkti (0,8%) madalamaks kui mais. Languse taga oli eelkõige tagasihoidlikust nõudlusest maailmaturul ning hooajalise tootmise kasvust Indoneesias ja Malaisias põhjustatud palmiõli madalad noteeringud. Oma mõju avaldasid indeksi langusele ka head väljavaated päevalille- ja rapsiõli piisavateks tarneteks. Samas sojaõli hinnad tõusid, mille põhjustasid vähenenud tarned Lõuna-Aafrikas ning esialgsest vähem soodne tootmisperspektiiv 2016/17. aastal.

Piimatoodete hinnaindeks oli juunis keskmiselt 137,9 punkti, olles 9,9 punkti (7,8%) kõrgem kui mais. Kõigi indeksi moodustavate piimatoodete kuu keskmised hinnad tõusid. Ebakindel perspektiiv 2016/17 piima-aastaks Okeaanias ning kuise piimatootmise kasvu aeglustumine ELs aprillikuus tõid kaasa noteeringute tugevnemise. Ent juunikuine hinnatõus vaid toibutas turgu viimasel kolmel kuul valitsenud madalatest hindadest. 2015. aasta juuni hinnaindeksile jäädi sel aastal siiski 23 punktiga (14%) alla.

Liha hinnaindeks oli juunis keskmiselt 158,3 punkti, olles 3,8 punkti võrra (2,4%) kõrgem kui selle korrigeeritud väärtus mais. Kõigi kategooriate liha hinnad tõusid juba kolmandat kuud järjest. Eriti tõusid sea- ja lambaliha, vähem veise- ja linnuliha hinnad. Tapaküpsete sigade nappus ning tapakaalu langus ELs on kaasa toonud pakkumise vähenemise ning põhjustanud ekspordi noteeringute järsu tugevnemise. Samamoodi tõstsid lamba- ja veiseliha hinda vähenenud eksporditarned Okeaanias. Linnuliha hind on tõusnud aasta algusest küll pidevalt, ent mõõdukalt – jaanuarist alates on hind tõusnud 10%. Eriti tugevalt on oma linnuliha müüki kasvatanud Brasiilia, eelkõige Jaapanisse ja Saudi Araabiasse.

Suhkru hinnaindeks oli juunis keskmiselt 276,0 punkti, mis oli 35,6 punkti (14,8%) kõrgem maikuisest tasemest. Hüppeline hinnatõus peegeldab vähem positiivseid tootmise väljavaateid Brasiilias, kus tugevad vihmasajud kahjustavad suhkru saagikust ja takistavad koristustöid.

 

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Alkoholi turg, tarbimine ja elanikehinnangud riigi alkoholipoliitikale slaidid: Alkohol.pdf

Varimajanduse trendid

Varimajanduse slaidid: Varimajandus 2015

Eesti on konkurentsivõimelt maailmas 31. kohal

Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD)* avaldas täna projektis osalenud 61 riigi rahvusvahelise konkurentsivõime (World Competitiveness Yearbook) 2016. aasta edetabeli. Sellest nähtub, et Eesti on tänavu riikide võrdluses (sarnaselt eelmise aastaga) 31. kohal. Eesti on 30. edukama riigi hulgas olnud alates 2002. aastast 8 korral, kusjuures kõrgeim koht edetabelis oli 2006. aastal (19. koht).

Lisaks edetabelikohale avaldas IMD riikide konkurentsivõime ka %-na esikohal oleva riigi suhtes. Eesti võimekust hinnati sel aastal 73,5%-ga esikohariigi suhtes, mis on 4,3 protsendipunkti enam kui eelmisel aastal ja vaid 0,8 protsendipunkti vähem kui rekordilisel 2007. aastal (74,3%).

Edetabel tugineb riikide 2015. aasta majandustulemustel ja taustainformatsioonil ning 2016. aasta veebruaris-märtsis läbi viidud ettevõttejuhtide küsitlusel. Edetabeli koostamisel lähtutakse kokku 340 kriteeriumist, millest majandustulemuste ja taustaandmete osakaal on 2/3 ja küsitlustulemuste osakaal on 1/3.

2016. aasta edetabelit juhivad (TOP 10):

Kõige konkurentsivõimelisem riik on 2016. aastal Hongkong, 2015. aasta edetabeli juht USA langes kolmandale kohale. Kümne konkurentsivõimelisema riigi hulka tõusid tänavu Iirimaa ja Holland. Kümne edukama riigi hulgast langesid välja Saksamaa (2016. a 12. koht, 2015. a 10. koht) ja Luksemburg (2016. a 11. koht, 2015. a 6. koht).

Edetabeli suuremad tõusjad on tänavu Iirimaa (9 kohta), Holland (7 kohta) ning Läti, Slovakkia ja Sloveenia (kõik 6 kohta). Edetabelis langesid kõige enam Kasahstan (13 kohta) ning Indoneesia, Mehhiko ja Kreeka (kõik 6 kohta).

Eestile enam huvipakkuvate riikide kohad edetabelis on:

Eesti tõstis oma konkurentsipositsiooni kahes valdkonnas (neljast):

-         majanduse seisundi arvestuses 40. kohalt 39. kohale,
-         äritegevuse efektiivsuse arvestuses 36. kohalt 34. kohale.

Eesti positsioon ei muutunud valitsuse tõhususe arvestuses (20. koht) ja halvenes infrastruktuuri arvestuses (32. kohalt 33. kohale).

Eesti ettevõttejuhtide hinnangul on riigi kõige atraktiivsemateks (tugevamateks) külgedeks (etteantud 15 võimekusest) kõrge haridustase, konkurentsivõimeline maksusüsteem, poliitiline stabiilsus ja efektiivne õiguslik keskkond.

Eesti asus kõrgetel kohtadel teiste riikide hulgas selliste näitajate poolest nagu:

madal valitsuse võlatase (2. koht),
naiste suur osakaal bakalaureuse- ja magistrikraadiga lõpetanute hulgas (2. koht),
ettevõtete asutamise lihtsus (3. koht) jne.

Eesti nõrkusteks on:

kvalifitseeritud tööjõu nappus (61. koht),
kvalifitseeritud inseneride kättesaadavus tööjõuturul (61. koht),
infotehnoloogia-alase tööjõu kättesaadavus (61. koht) jne.

Põhjalik ülevaade Eesti konkurentsivõimest valmib Konjunktuuriinstituudil aasta lõpuks (Aastaraamat 2016).


* Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD partnerinstituut

 

Eesti alkoholiturg ja -tarbimine on langustrendis

Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis iga-aastane alkoholituru ülevaade, milles analüüsitakse muutusi alkohoolsete jookide tootmises, alkohoolsete jookide väliskaubandust, jaemüüki, hinnakujundust ning tarbimist. Lisaks antakse ülevaade salaalkoholi turust, turistide alkoholi tarbimisest ja kaasaostudest. Elanike küsitlusele tuginedes antakse kokkuvõte elanike hinnangutest riigi alkoholipoliitikale.

2015. aastal vähenes kõikide (välja arvatud puuvilja-marjaveinid) alkohoolsete jookide toodangu maht. Kangeid alkohoolseid jooke toodeti 2015. aastal 15,4 mln liitrit, mida oli 22% aastatagusest vähem. Seejuures vähenes viina toodang rohkem kui neljandiku võrra (–26%). Õlle tootmismaht oli 2015. aastal 139,8 mln liitrit, vähenedes aastaga ligi 13%. Lahjasid alkohoolseid jooke valmistati 2015. aastal 29,1 mln liitrit (–2,6%) ning puuvilja- ja marjaveine 9,8 mln liitrit (+2,4%).

Alkohoolsete jookide ekspordikäive langes 2015. aastal enam kui neljandiku võrra 149,3 mln euroni. Kõige rohkem vähenes rahalises väärtuses õlle (–39%) ja kangete alkohoolsete jookide (–28%) väljavedu. Õlut müüdi välisturule 2015. aastal 42,9 mln liitrit, lahjasid alkohoolseid jooke 17,0 mln liitrit ja kangeid alkohoolseid jooke 7,3 mln liitrit (100%-lise alkoholina). Alkohoolsete jookide impordikäive vähenes möödunud aastal samuti (–19%) ja see moodustas 227,6 mln eurot.

Kangete alkohoolsete jookide müük Eestis moodustas bilansimeetodi järgi arvutatult 18,3 mln liitrit, seda oli 7,4% vähem kui aasta tagasi. Õlut müüdi Eestis 2015. aastal 126 mln liitrini, mis oli 3,4% vähem võrreldes aastatagusega. Lahjasid alkohoolseid jooke müüdi Eestis 39,2 mln liitrit (–8,4%), viinamarjaveinide ja vermuti müük jäi samale tasemele (19,8 mln liitrit). 2015. aastal realiseeriti 2014. a lõpul vana aktsiisiga soetatud varusid. 2016. aasta veebruaris aset leidnud aktsiisitõusu ootuses hakati varusid moodustama ka 2015. a detsembris (suurem varumine käis 2016. a jaanuaris). 2016. aastal suurenevad Eesti ja Läti hinnaerinevuste mõjul Eesti elanike ostud Läti piiriäärsetest kauplustest.

Absoluutalkoholi ümber arvestatuna müüdi Eestis 2015. aastal 13,8 liitrit legaalset alkoholi ühe elaniku kohta. Lahutades sellest turistide alkoholi kaasaostud ja kohapealse tarbimise ning lisades juurde illegaalse tarbimise (0,5 liitrit ühe elaniku kohta), moodustas Eesti elanike alkoholi tarbimine absoluutalkoholis ühe elaniku kohta 8,7 liitrit ning täiskasvanud elaniku (15+) kohta 10,3 liitrit. Võrreldes 2014. aastaga vähenes alkoholi tarbimine elaniku kohta ligi 7%. On väga positiivne, et neljas aasta järjest on Eestis alkoholi tarbimine langenud, kuid WHO poolt soovitatud maksimummäärast (6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas) oleme veel kaugel.

Turistide alkoholi ostud on aastaga vähenenud, kuid moodustavad ikkagi olulise osa (41%) Eesti turul müüdud alkoholist.

Alkoholi tarbimine vähenes 2015. aastal ka Soomes, kus tarbimine langes 2014. a 9,3 liitrilt (absoluutset alkoholi elaniku kohta) 9 liitrini.

Kui kaupade ja teenuste hinnad Eestis 2015. aastal pisut odavnesid (üldine tarbijahinnaindeks oli –0,5%), siis alkohoolsed joogid kallinesid peamiselt aktsiisitõusude mõjul 6,1%. Kasvasid kõikide alkohoolsete jookide jaehinnad, kuid teistest enam kallinesid kanged alkohoolsed joogid. Näiteks tõusid viinade ja džinnide hinnad 10% ning liköörid kallinesid 16%. Tervikuna ületas 2015. a netopalga tõus alkohoolsete jookide hinna tõusu.

Alkoholitarbimise vähenemise põhjusteks on ühiskonnas toimuv hoiakute muutus, osa elanike tervislikumad eluviisid, alkoholitarbimise sageduse vähenemine, müüdud toodete keskmise kanguse vähenemine. Alkoholist tingitud tervisekahjud püsivad endiselt kõrged, kuid on loomulik et aastaid kestnud alkoholi liigtarbimine omab veel pikaajalist kahjulikku järelmõju.

Uuringut tutvustatakse põhjalikumalt 6. juunil Sotsiaalministeeriumis.

 

FAO andmetel toiduhinnad maailmas natuke tõusid

FAO toiduhinna indeks oli 2016. aasta aprillis keskmiselt 151,8 punkti, olles 1,1 punkti (0,7%) kõrgem kui märtsis, kuid pea 10% madalam kui 2015. aasta aprillis. Taimeõlide noteeringute suhteliselt tugev kasv koos teravilja hindade mõnevõrra tagasihoidlikuma kasvuga suutsid enam kui küllaga katta piimatoodete ja suhkru hindade languse maailmaturul. Seega juba kolmandat kuud järjest FAO toiduhinna indeks pisut kasvas.

Teravilja hinnaindeks oli aprillis keskmiselt ligi 150 punkti, olles 2,2 punkti (1,5%) kõrgem märtsikuisest tasemast, ent 10,4% madalam kui mullu samal ajal. Enim kasvasid maisi noteeringud, mõjutatuna USA dollari nõrgenemisest ning taimeõlide hindade tõusust. Samas soodsad ilmastikuolud ning oodatav suur saak uuel hooajal piirasid turgudel nisu hinna tõusu. Riisi hind veidi langes.

Piimatoodete hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 127,4 punkti, jäädes 2,9 punkti (2,2%) madalamaks märtsi seisust. Piimatoodete hindu maailmaturul mõjutasid enim endiselt rohke pakkumine ja tavapäraste importijate tagasihoidlik ostuhuvi. Sarnaselt eelmise kuuga olid aprillis kõige enam hinnalangusest mõjutatud või ja juustu hinnad, kajastades kasvavaid varusid peamistes eksportivates riikides. Lõssipulbri hind maailmaturul on jäänud ELi sekkumiskokkuostu hinna lähedale.

Õli hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 166,4 punkti, 6,6 punkti (4,1%) kõrgem kui eelmisel kuul. Indeks kasvas juba kolmandat kuud järjest. Aprillis tõus oli taas ajendatud palmiõli hinna tõusust, mida on tugevasti mõjutanud kasvav nõudlus maailmaturul ning üsna sünge tootmise perspektiiv 2016. aastaks. Indeksi koostamisel teiseks kaalukamaks tooteks on sojaõli, mille hind samuti tõusis. Ka siin on põhjuseks ebasoodsad tootmise väljavaated Lõuna-Ameerikas.

Liha hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 146,6 punkti, 1,2 punkti (0,8%) kõrgem kui märtsis. Sea- ja linnuliha hinnad jäid pea märtsi tasemele, peegeldades tasakaalu nõudluse ja pakkumise vahel. Lambaliha hinnad mõnevõrra tõusid. Märkimisväärselt tõusid veiseliha noteeringud. Piiratud varustatus USAs kergitas veiseliha kuu keskmist ekspordihinda Austraalias, kus need tõusid kõrgeimale tasemele 2015. aasta oktoobrist alates.

Suhkru hinnaindeks oli aprillis keskmiselt 215 punkti, mis jäi 3,8 punkti (1,7%) madalamaks märtsi hinnatasemest. Langus viimasel kuul viitab suurtele ekspordikogustele Brasiilias, mille taga on rikkalik saak ning eeldus, et riigis väheneb suhkruroo kasutus etanooli tootmiseks. Suhkru hinna langust maailmaturul piiras võimalus, et teist hooaega järjest jääb suhkru tootmine väiksemaks kui prognoositud tarbimine.

Ilmus Konjunktuur nr 1/196

„Konjunktuur“ nr 1/196 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur 1 (196) esitlus

„Konjunktuur“ nr 2/193 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.