Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Marje Josingu ettekanne Tervise Arengu Instituudi Alkoholikonverentsil 2016:
Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Majandususaldus oktoobris paranes

Euroopa Komisjoni poolt 28. oktoobril avaldatud andmetel oli Euroopa Liidu  majandususaldusindeks oktoobris 106,9 ja viimase kuuga indeks paranes 1,4 punkti võrra. Euroopa suurriikidest paranes majandususaldus Hispaanias (+2.6), Saksamaal (+1.6) ja Itaalias (+1.5). Majandususalduse tõus tugines peamiselt tööstuse, ehituse ja teenidussektori parematele ärikonjunktuuri hinnangutele.   

Euroalal oli majandususalduse indeks 106,3 ja see paranes samuti viimase kuuga.

Eesti majandususaldusindeks* oli oktoobris 104 punkti ja see on 1.9 punkti parem kui septembris. Olukord ärisektoris on olulisel parem kui aasta tagasi ja enamiku sektorite kindlustunde indikaatorid on plusspoolel ning paremad pikaajalisest keskmisest. Ka tarbijate kindlustunne paranes ja on viimase aasta kõrgimal tasemel.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus liikus erisuunaliselt. Nii oli majandususaldus Leedus 106.2 (langus kuuga 0.8 punkti), Lätis 103.4 (langus kuuga 1.3 punkti), Soomes 102,8 (langus 2.1 punkti). Rootsis oli majandususaldusindeks 107,3 (tõus kuuga 2,1 punkti) ja Saksamaal 108,7 (tõus 1.6 punkti).

 

 

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990–2015). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Ilmus Konjunktuur nr 3/198

„Konjunktuur“ nr 3/198 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur_nr3_(198)_esitlus.pdf

Eesti on WEF rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 30. kohal

Maailma Majandusfoorum* (WEF) avaldas täna uue rahvusvahelise konkurentsivõime reitingu (The Global Competitiveness Report 2016 – 2017). Eesti on 138 riigi hulgas 30. kohal (sama koht oli ka eelmisel aastal).

Maailma kõige konkurentsivõimelisemad riigid on:

Lisaks esikümnes paiknevatele Soomele, Rootsile ja Saksamaale on Eestile enam huvipakkuvate riikide kohad edetabelis järgmised:

WEF konkurentsivõime arvestus tugineb 12 sambal. Raportist nähtub, et Eesti positsioonid sammaste lõikes on järgmised (võrdluseks eelmise aasta tulemused):

2016

2015

Sammas (tegur)

Koht alamtabelis Punkte (max = 7) Koht alamtabelis Punkte (max = 7)

Institutsioonid

23 5,1 25 5,0

Infrastruktuur

33 5,0 33 4,9

Makromajandus

12 6,1 15 6,1

Tervishoid ja põhiharidus

12 6,5 22 6,3

Kõrgharidus ja koolitus

18 5,5 20 5,5

Kaubaturgude efektiivsus

20 5,1 22 4,9

Tööturu efektiivsus

15 5,0 15 5,0

Finantsturgude areng

22 4,8 23 4,6

Tehnoloogiline arengutase

32 5,4 32 5,3

Turu suurus

100 3,0 98 3,1

Äritegevuse arengutase (keerukus)

44 4,3 43 4,3

Innovatsioon

28 4,1 29 4,0

Toodust nähtub, et Eesti konkurentsivõime suhteliseks tugevuseks 2016/2017 aastal on tervishoid ja põhiharidus (12. koht), makromajandus (12.), tööturu efektiivsus (15.), kõrgharidus ja koolitus (18.) ning kaubaturgude efektiivsus (20.). Nõrgad küljed on turu väiksus (100. koht) ja äritegevuse arengutase (44.). Eesti on oma positsiooni aasta võrdluses tugevdanud 7 samba osas (2 samba osas on positsioon nõrgenenud ja 3 jäänud samaks).


* Eesti Konjunktuuriinstituut on Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) partnerinstituut

Ilmus Konjunktuur nr 2/197

„Konjunktuur“ nr 2/197 esitlus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Konjunktuur_nr2_(197)_esitlus.pdf

Toidukaupade hinnad tõusid viiendat kuud järjest

FAO toiduhinna indeks oli 2016. aasta juunis keskmiselt 163,4 punkti, 6,6 punkti võrra (4,2%) kõrgem kui mais, kuid 1% madalam kui mullu samal ajal. Juuni oli juba viies järjestikune kuu, mil indeks tõusis. Ühtlasi oli juuni kuine kasv suurim viimase nelja aasta jooksul. Tõusid pea kõik osaindeksid, välja arvatud õli. Hüppeliselt tõusid suhkru hinnad, piima, teravilja ja liha hindade tõus oli mõõdukam.

Teravilja hinnaindeks oli juunis keskmiselt 156,9 punkti, olles 4,4 punkti (2,9%) kõrgem kui mais, kuid siiski 3,9% madalam kui mullu juunis. Pea kogu juunikuise hinnatõusu tagas maisi noteeringute tugevnemine, mille põhjuseks oli eksporditarnete vähenemine Brasiilias. Nisu hinnad tõusid kuu esimeses pooles, enne kui saabusid raportid rekordsaakidest USAs ning oodatust paremate saakide kohta Musta mere piirkonnas. Riisi hinnad muutusid juunis maiga võrreldes vähe.

Õli hinnaindeks oli eelmisel kuul keskmiselt 162,1 punkti, jäädes 1,3 punkti (0,8%) madalamaks kui mais. Languse taga oli eelkõige tagasihoidlikust nõudlusest maailmaturul ning hooajalise tootmise kasvust Indoneesias ja Malaisias põhjustatud palmiõli madalad noteeringud. Oma mõju avaldasid indeksi langusele ka head väljavaated päevalille- ja rapsiõli piisavateks tarneteks. Samas sojaõli hinnad tõusid, mille põhjustasid vähenenud tarned Lõuna-Aafrikas ning esialgsest vähem soodne tootmisperspektiiv 2016/17. aastal.

Piimatoodete hinnaindeks oli juunis keskmiselt 137,9 punkti, olles 9,9 punkti (7,8%) kõrgem kui mais. Kõigi indeksi moodustavate piimatoodete kuu keskmised hinnad tõusid. Ebakindel perspektiiv 2016/17 piima-aastaks Okeaanias ning kuise piimatootmise kasvu aeglustumine ELs aprillikuus tõid kaasa noteeringute tugevnemise. Ent juunikuine hinnatõus vaid toibutas turgu viimasel kolmel kuul valitsenud madalatest hindadest. 2015. aasta juuni hinnaindeksile jäädi sel aastal siiski 23 punktiga (14%) alla.

Liha hinnaindeks oli juunis keskmiselt 158,3 punkti, olles 3,8 punkti võrra (2,4%) kõrgem kui selle korrigeeritud väärtus mais. Kõigi kategooriate liha hinnad tõusid juba kolmandat kuud järjest. Eriti tõusid sea- ja lambaliha, vähem veise- ja linnuliha hinnad. Tapaküpsete sigade nappus ning tapakaalu langus ELs on kaasa toonud pakkumise vähenemise ning põhjustanud ekspordi noteeringute järsu tugevnemise. Samamoodi tõstsid lamba- ja veiseliha hinda vähenenud eksporditarned Okeaanias. Linnuliha hind on tõusnud aasta algusest küll pidevalt, ent mõõdukalt – jaanuarist alates on hind tõusnud 10%. Eriti tugevalt on oma linnuliha müüki kasvatanud Brasiilia, eelkõige Jaapanisse ja Saudi Araabiasse.

Suhkru hinnaindeks oli juunis keskmiselt 276,0 punkti, mis oli 35,6 punkti (14,8%) kõrgem maikuisest tasemest. Hüppeline hinnatõus peegeldab vähem positiivseid tootmise väljavaateid Brasiilias, kus tugevad vihmasajud kahjustavad suhkru saagikust ja takistavad koristustöid.

 

Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale

Alkoholi turg, tarbimine ja elanikehinnangud riigi alkoholipoliitikale slaidid: Alkohol.pdf