Tarbijabaromeeter juulis

Tarbijabaromeeter[1]

Tarbijate kindlustunne juulis püsis madal.

Perede hinnangul ei ole nende majandusolukord viimase aasta jooksul oluliselt muutunud kuid ootused lähemaks aastaks on negatiivsed.

Suurem osa peredest (69%) hindas juulis, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi, kuid vähenenud on majandusliku olukorra paranemist kinnitavate inimeste osakaal ja selle tõttu on antud näitaja saldo miinuspoolel (saldo -1).

Ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast viimase kuuga mõnevõrra paranesid (saldo aprillis -14, juunis +2, juulis +3) ja on tõusnud paremaks pikaajalisest keskmisest (0). Juulis lootis pere majandusolukorra paranemist 17%, samaks jäämist 68% ja halvenemist kartis 10% vastanutest.

Riigi majandusarengu väljavaated endiselt halvad

Juulis elanike poolt antud hinnang Eesti majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul oli negatiivsem kui kuu tagasi (saldo juunis -7 ja juulis -17). Ka ootused püsivad sügavalt negatiivsed. 44% küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra halvenemist järgneva aasta jooksul, 29% samaks jäämist ja 11 % lootis paranemist (saldo -17, pikaajaline keskmine +4).

Elanike tööturule antud hinnangutes kajastub tööturu olukorra halvenemine ja 66% vastanute arvates kasvab töötus järgneva 12 kuu jooksul (saldo +30, pikaajaline keskmine +13).

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused on 2 viimast kuud kasvanud, kuid on endiselt allpool pikaajalist keskmist.

Perede rahanduslik olukord pole viimaste kuudega oluliselt muutunud

Perede rahanduslik olukord püsis juulis parem pikaajalisest keskmisest ja ligilähedaselt samal tasemel eelmise aasta juuliga (saldo +25, pikaajaline keskmine +14). Säästvate perede osakaal (53%) on suurem kui eelmise aasta juulis. Mida jõukam on pere, seda enam on võimalusi säästa ja sama trend jätkus ka juulis. Positiivne on, et pole kasvanud finantsprobleemidega hädas olevate elanike grupp.

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale, juuli 2020, % vastanutest erinevates tulukvartiilides

Pere sissetuleku
grupp
Säästab palju Säästab
natuke
Nii palju kui teenib
ka kulutab
Elatakse varasemate säästude abil Elatakse võlgu
I kvartiil (madalaim) 0 27 71 1 1
II kvartiil 0 45 53 1 1
III kvartiil 1 61 38 0 1
IV kvartiil (kõrgeim) 1 84 16 0 0

Perede säästmiskavatsused järgmise 12 kuu jooksul on viimastel kuudel tavapärasest suuremad, ilmselt majanduse ebaselge tuleviks sunnib ettevaatusele. Nii plaanis juulis järgneva 12 kuu jooksul säästa 53% vastanutest.

Tarbijate kindlustunne on madal Tarbijate kindlustunde indikaator[2] oli juulis -15. Aprilli suurest ehmatusest on üle saadud (aprillis oli kindlustunne –17), kuid endiselt on kindlustunne oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest (–7).

Tarbijate kindlustunne on tavapäraselt erinevate sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja juulis oli kindlustunde indikaator negatiivne kõigis analüüsitavates sotsiaalsetes gruppides.

[1] Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Küsitlus viidi läbi 1.–10. juulini  ja küsitleti 800 inimest üle Eesti. 

[2] Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja püsikaupade ostu prognoosi.