Majandususaldus Euroopa Liidus on endiselt madal kuid tõusutrendil

Euroopa Komisjoni poolt koordineeritava äri- ja tarbijabaromeetri uuringu kohaselt oli majandususaldusindeks[i] Euroopa Liidu tasandil juunis 74,8 punkti, mis oli 8,1 punkti võrra parem kui mai 66,7 punkti, jäädes siiski oluliselt alla pikaajalisele keskmisele (=100). Viiest majandususalduse indeksi koosseisu kuuluvast kindlustunde indikaatorist paranes vastav näitaja jaekaubanduses 9,9, teeninduses 8,0, tööstuses 5,8, ehituses 5,0 ja tarbija kindlustundes 3,9 punkti.

Meie lähiriikidest paranes indeks kõige rohkem Taanis (12,6 punkti) ja Poolas (10,7 punkti), kuid mõlema majandususaldusindeks jäi lähiriikide võrdluses endiselt kõige madalmaks (Taanis 67,0 ja Poolas 57,6 punkti). Rootsis kerkis indeks 78,3 punktini (tõus 8,7 punkti), Saksamaal 81,9 punktini (tõus 6,6 punkti), Lätis 83,7 punktini (tõus 4,8 punkti), Leedus 89,7 punktini (tõus 3,9 punkti) ja Soomes 76,4 punktini (tõus 3,8 punkti).

Eestis paranes majandususaldus juunis võrreldes maiga 3,0 punkti (juunis 71,6, mais 68,6 punkti). Eesti puhul kasvas kindlustunne võrreldes maiga jaekaubanduses 8,5, tööstuses 7,6, teeninduses 1,2 ja ehituses 0,9 punkti, kuid kahanes tarbija usalduse osas 9,8 punkti. Kõige kõrgem on Eesti majandususaldusindeks olnud 2000. a detsembris (118, 6 punkti) ja kõige madalam 2009. a märtsis (61,9 punkti).


[i] Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30% ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatori kaalutud keskmisena. Eestis viib uuringut läbi Konjunktuuriinstituut.