Tarbijabaromeeter mais

Tarbijate kindlustunne[1] mais on madal.

Perede hinnangul ei ole nende majandusolukord viimase aasta jooksul oluliselt muutunud kuid ootused lähemaks aastaks on negatiivsed.

Suurem osa peredest (69%) hindas mais, et nende majanduslik olukord on veel sama kui oli 12 kuud tagasi, kuid vähenenud on majandusliku olukorra paranemist kinnitavate inimeste osakaal ja selle tõttu  on antud näitaja saldo langenud miinuspoolele.

Kui ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast halvenesid aprillis Covid-19 ja sellega seotud eriolukorra mõjul väga tuntavalt, siis mais olukord mõnevõrra taastus (saldo aprillis -14, mais -4), kuid jäi halvemaks kui viimase 8 aasta näitajad ja pikaajaline keskmine (0). Mai algul lootis pere majandusolukorra paranemist  14%, samaks jäämist 57% ja halvenemist kartis 21% vastanutest.

Hinnang riigi majandusolukorrale halvenes

Mai algul elanike poolt antud hinnang Eesti majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul oli negatiivsem kui kuu tagasi (saldo aprillis -4 ja mais -18). Ka ootused püsivad sügavalt negatiivsed. 54% küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra halvenemist järgneva aasta jooksul, 20% samaks jäämist ja 12 % lootis paranemist (saldo -23, pikaajaline keskmine +4).

Elanike tööturule antud hinnangutes kajastub tööturu olukorra halvenemine ja 76% vastanute arvates kasvab töötus järgneva 12 kuu jooksul (saldo +47, pikaajaline keskmine +13).

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused viimase kuuga jätkasid langust ning on allpool pikaajalist keskmist.

Perede rahanduslik olukord pole viimaste kuudega oluliselt muutunud

Perede rahanduslik olukord püsis mai alguses veel parem pikaajalisest keskmisest ja samal tasemel eelmise aasta maiga (saldo +26, pikaajaline keskmine +14). Säästvate perede osakaal (53%) on sama kui aasta tagasi mais. Mida jõukam on pere, seda enam on võimalusi säästa ja sama trend jätkus ka mai kuus. Samas on just kõige väiksema sissetulekutega perede kvartiili vastanud mais suurendanud säästmist, valmistudes nii võimalikuks majanduskriisiks.

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale, mai  2020, % vastanutest erinevates tulukvartiilides

Pere sissetuleku
grupp

Säästab palju Säästab
natuke
Nii palju kui teenib
ka kulutab
Elatakse varasemate säästude abil Elatakse võlgu

I kvartiil (madalaim)

0 43 54 2 1

II kvartiil

0 43 56 0 1

III kvartiil

1 64 36 0 0

IV kvartiil (kõrgeim)

1 80 19 0 0

Perede säästmiskavatsused järgmise 12 kuu jooksul on viimastel kuudel isegi kasvanud, ilmselt majanduse ebaselge tuleviks sunnib ettevaatusele. Nii plaanis mais järgneva 12 kuu jooksul säästa 54% vastanutest, veebruaris oli selliseid vastanud 48%.

Tarbijate kindlustunne on madal

Tarbijate kindlustunde indikaator[2] oli mais -10. Aprilli suurest ehmatusest on üle saadud (aprillis oli kindlustunne –17), kuid endiselt on kindlustunne halvem pikaajalisest keskmisest (–6).

Tarbijate kindlustunne on tavapäraselt erinevate sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja mais oli kindlustunde indikaator negatiivne kõigis analüüsitavates sotsiaalsetes gruppides ja kindlustunne oli madalam keskealiste ja keskmise sissetulekuga peredes.


[1] Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja püsikaupade ostu prognoosi.

[2] Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Küsitlus viidi läbi 1.–10. maini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.