Euroopa majandususaldusindeks langustrendis

Euroopa Komisjoni veebruarikuise äri – ja tarbijabaromeetri uuringu järgi majandususaldusindeks[1] Euroopa Liidus veebruaris langes (jaanuari 106,2 punktilt veebruaris 105,3 punktini). Võrreldes 2018. a veebruariga, kui majandususaldusindeks oli 113,7 punkti, on langus oluline ja kestnud nüüd järjest 6 kuud. Viiest majandususalduse indeksi koosseisu kuuluvast kindlustunde indikaatorist halvenes olukord tööstuses 0,9, teeninduses 1,3 ja ehituses 1,1 punkti võrra, kuid paranes 1 punkti võrra kaubanduses ja 0,6 punkti paranes tarbijate kindlustunne. Majandususalduse langus oli laiapõhjaline ning Eestile olulistest väliskaubanduspartneritest halvenes olukord Soomes (indeks veebruaris 101,2 punkti), Taanis (97,2), Leedus (111,2), Saksamaal (108,4) ja Lätis (104,3). Suurbritannia majandususalduse indeks langes Brexiti segaduste taustal alla pikaajalist keskmist (99,2) ja probleeme on ka Taani majandusel (97,2).

Eesti majandususaldusindeks jäi alla nii euroala kui ka Euroopa Liidu näitajaile: see oli nii 2019. a jaanuaris kui ka veebruaris 101,6 punkti, mis on 4,3 punkti halvem kui aasta tagasi.

Võrreldes euroala ja Euroopa Liidu negatiivsete näitajatega ehituses torkab Eesti puhul silma ehituse kindlustunde indikaatori paranemine, kus see kerkis jaanuariga võrreldes 0,9 punkti ja ka teeninduse kindlustunne paranes viimase kuuga 4,1 punkti võrra. Samas langes kindlustunne Eesti tööstuses (3 punkti) ja jaekaubanduses (1,3 punkti).


[1] Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30% ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatori kaalutud keskmisena.