Naiste osakaal parlamendis on üks riigi konkurentsivõime näitaja

IMD 2018. aasta maailma konkurentsivõime aastaraamatus (The IMD World Competitiveness Yearbook 2018) asetub Eesti 63 riigi konkurentsinäitajate võrdluses 31. kohale ja jääb sellega vaadeldud riikidest keskmiste hulka. Aastaraamat vaatleb konkurentsivõimet neljas suuremas blokis, milleks on majanduse seisund, valitsuse töö tõhusus, äriefektiivsus ja infrastruktuur. Lähenevate Riigikogu valimiste kontekstis tõuseb esile valitsuse töö tõhususe all vaadeldav sotsiaalne raamistik, kus üheks näitajaks on naiste esindatus parlamendis, kuid ka muud soolist võrdust puudutavad näitajad.

Eesti positsioon sotsiaalse raamistiku osas on IMD konkurentsivõime edetabelis aastaga veidi paranenud ja Eesti on 63 riigi hulgas tõusnud 32. kohalt 30. kohale, kuid pikemas ajaraamistikus on Eesti jäänud 2009. aasta tasemele, kui toimus järsk langus 21. kohalt 33. kohale.

IMD konkurentsivõime edetabeli sotsiaalse raamistiku teema alla kuuluvad järgmised näitajate grupid: õigussüsteemi usaldusväärsus, turvatunne ja omandi puutumatus, tapmiste arv, rahvastiku vananemine, poliitilise ebastabiilsuse risk, sotsiaalne sidusus, Gini koefitsient, tulude jaotus, ettevõtlust soodustav/mittesoodustav seadusraamistik, naiste osalemine parlamendis, naiste osalemine ettevõtete juhtimises, sooline ebavõrdsus ja netopalga suurus soolises võrdluses.

IMD poolt vaadeldud riikidest on soolise võrdõiguslikkuse osas Eesti 31. kohal ja naiste esindatuse osas parlamendis (23,76%-ga) 29. kohal. Naiste esindatuselt parlamendis on esikohal Rootsi (43,55%), järgnevad Belgia (42,3%), Soome (41,5%), Island (41,27 %), Lõuna-Aafrika (41,19%) jt. Parlamentide Liidu (IPU) andmeil on naiste osakaal Riigikogus (seisuga 1.detsembri 2018) siiski veidi suurenenud, moodustades 26,7%. IPU loendis asetub Eesti ligi 200 riigi hulgas naiste arvuga parlamendis 61. kohale. Meie lähiriikidest on Rootsi 46,1%-ga IPu tabelis 7. kohal, Soome 42% 11. kohal ja Norra 41,4%-ga 13. kohal. Esikohal IPU edetabelis on Rwanda (61,3%), kus naistele on kehtestatud valitavate kohtade osas 30%-line kvoot, teisel kohal Kuuba (53,2%) ja kolmandal kohal Mehhiko (53,1%). Naisi ei ole parlamendis 4 maailma riigis (Jeemen, Vanuatu, Papua Uus Guinea, Mikroneesia)  (http://archive.ipu.org/wmn-e/classif.htm).

IMD 2018 konkurentsivõime aastaraamatus jääb Eesti 63 riigi võrdluses keskmiste hulka ka teiste soolise võrdsuse näitajate, kuid ka õiglase kohtusüsteemi, õiguskorra, majandusarengut soodustava seadusandluse ja Gini koefitsiendiga. Paranenud on näitaja, mis mõõdab Eesti seaduste soodustavat mõju naiste ja meeste võrdsetele konkurentsitingimustele majanduses (tõus 40. kohalt 34. kohale), kuid samas on toimunud tagasilangus (27. kohalt 33. kohale) soolises võrdsuses, mis puudutab netotulu suurust. Eesti poliitilise stabiilsuse suhtes on uuringu raames küsitletud ettevõtjad jäänud konservatiivseks, paigutades Eesti 63 riigi võrdluses viimase kolmandiku piirimaile: 2018. aastal oli Eesti selle näitajaga 41. ja 2017. aastal 40. kohal. Võrreldes 27. kohaga 2016. aastal on toimunud suur langus, mis kõneleb ettevõtjate usalduse vähenemisest riigivalitsemisse.

Eesti nõrkuseks on jätkuvalt rahvastiku kiire vananemine, kuigi see näitaja on mõnevõrra paranenud – 2017. aastal 59. koht (2,2 punkti) ja 2018. aastal 51. koht (2,7 punkti). Sellelt näitajalt on Eesti parem Poolast (53. koht), Leedust (54. koht) ja Lätist (59. koht), kuid jääb alla teistele Läänemere riikidele.