Eesti alkoholiturg ja -tarbimine on langustrendis

Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis iga-aastane alkoholituru ülevaade, milles analüüsitakse muutusi alkohoolsete jookide tootmises, alkohoolsete jookide väliskaubandust, jaemüüki, hinnakujundust ning tarbimist. Lisaks antakse ülevaade salaalkoholi turust, turistide alkoholi tarbimisest ja kaasaostudest. Elanike küsitlusele tuginedes antakse kokkuvõte elanike hinnangutest riigi alkoholipoliitikale.

2015. aastal vähenes kõikide (välja arvatud puuvilja-marjaveinid) alkohoolsete jookide toodangu maht. Kangeid alkohoolseid jooke toodeti 2015. aastal 15,4 mln liitrit, mida oli 22% aastatagusest vähem. Seejuures vähenes viina toodang rohkem kui neljandiku võrra (–26%). Õlle tootmismaht oli 2015. aastal 139,8 mln liitrit, vähenedes aastaga ligi 13%. Lahjasid alkohoolseid jooke valmistati 2015. aastal 29,1 mln liitrit (–2,6%) ning puuvilja- ja marjaveine 9,8 mln liitrit (+2,4%).

Alkohoolsete jookide ekspordikäive langes 2015. aastal enam kui neljandiku võrra 149,3 mln euroni. Kõige rohkem vähenes rahalises väärtuses õlle (–39%) ja kangete alkohoolsete jookide (–28%) väljavedu. Õlut müüdi välisturule 2015. aastal 42,9 mln liitrit, lahjasid alkohoolseid jooke 17,0 mln liitrit ja kangeid alkohoolseid jooke 7,3 mln liitrit (100%-lise alkoholina). Alkohoolsete jookide impordikäive vähenes möödunud aastal samuti (–19%) ja see moodustas 227,6 mln eurot.

Kangete alkohoolsete jookide müük Eestis moodustas bilansimeetodi järgi arvutatult 18,3 mln liitrit, seda oli 7,4% vähem kui aasta tagasi. Õlut müüdi Eestis 2015. aastal 126 mln liitrini, mis oli 3,4% vähem võrreldes aastatagusega. Lahjasid alkohoolseid jooke müüdi Eestis 39,2 mln liitrit (–8,4%), viinamarjaveinide ja vermuti müük jäi samale tasemele (19,8 mln liitrit). 2015. aastal realiseeriti 2014. a lõpul vana aktsiisiga soetatud varusid. 2016. aasta veebruaris aset leidnud aktsiisitõusu ootuses hakati varusid moodustama ka 2015. a detsembris (suurem varumine käis 2016. a jaanuaris). 2016. aastal suurenevad Eesti ja Läti hinnaerinevuste mõjul Eesti elanike ostud Läti piiriäärsetest kauplustest.

Absoluutalkoholi ümber arvestatuna müüdi Eestis 2015. aastal 13,8 liitrit legaalset alkoholi ühe elaniku kohta. Lahutades sellest turistide alkoholi kaasaostud ja kohapealse tarbimise ning lisades juurde illegaalse tarbimise (0,5 liitrit ühe elaniku kohta), moodustas Eesti elanike alkoholi tarbimine absoluutalkoholis ühe elaniku kohta 8,7 liitrit ning täiskasvanud elaniku (15+) kohta 10,3 liitrit. Võrreldes 2014. aastaga vähenes alkoholi tarbimine elaniku kohta ligi 7%. On väga positiivne, et neljas aasta järjest on Eestis alkoholi tarbimine langenud, kuid WHO poolt soovitatud maksimummäärast (6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas) oleme veel kaugel.

Turistide alkoholi ostud on aastaga vähenenud, kuid moodustavad ikkagi olulise osa (41%) Eesti turul müüdud alkoholist.

Alkoholi tarbimine vähenes 2015. aastal ka Soomes, kus tarbimine langes 2014. a 9,3 liitrilt (absoluutset alkoholi elaniku kohta) 9 liitrini.

Kui kaupade ja teenuste hinnad Eestis 2015. aastal pisut odavnesid (üldine tarbijahinnaindeks oli –0,5%), siis alkohoolsed joogid kallinesid peamiselt aktsiisitõusude mõjul 6,1%. Kasvasid kõikide alkohoolsete jookide jaehinnad, kuid teistest enam kallinesid kanged alkohoolsed joogid. Näiteks tõusid viinade ja džinnide hinnad 10% ning liköörid kallinesid 16%. Tervikuna ületas 2015. a netopalga tõus alkohoolsete jookide hinna tõusu.

Alkoholitarbimise vähenemise põhjusteks on ühiskonnas toimuv hoiakute muutus, osa elanike tervislikumad eluviisid, alkoholitarbimise sageduse vähenemine, müüdud toodete keskmise kanguse vähenemine. Alkoholist tingitud tervisekahjud püsivad endiselt kõrged, kuid on loomulik et aastaid kestnud alkoholi liigtarbimine omab veel pikaajalist kahjulikku järelmõju.

Uuringut tutvustatakse põhjalikumalt 6. juunil Sotsiaalministeeriumis.